Kroonilised haigused moodustavad arenenud riikides, sealhulgas Eestis, suure osa haiguskoormusest ja kuuluvad püsivalt peamiste surmapõhjuste hulka. WHO andmetel põhjustavad need haigused üle 40 miljoni surma aastas (2021. aastal üle 43 miljoni [143, 144]). Krooniliste haiguste mõju ulatub tervisest kaugemale, põhjustades suurt majanduslikku kahju: hinnanguliselt ulatub nende majanduslik koormus aastatel 2011–2030 kuni 47 triljoni USA dollarini [145, 146]. Suurema osa koormusest annavad südame- ja veresoonkonna haigused, vähk, ainevahetushaigused, kroonilised hingamisteede haigused ning vaimse tervise häired, mille levik on tihedalt seotud muudetavate käitumuslike riskiteguritega.

Paljude krooniliste haiguste teket on võimalik ennetada, edasi lükata või nende kulgu aeglustada, vältides peamisi riskitegureid, nagu vähene kehaline aktiivsus, ebatervislik toitumine, krooniline stress ning tubaka- ja alkoholitoodete tarvitamine. Tervisliku eluviisi omandamine alates lapseeast on äärmiselt tähtis, sest krooniliste haiguste kujunemine on pikaajaline ja mitmetahuline protsess, mille juured ulatuvad sageli varasesse lapsepõlve. Haiguste kujunemises põimuvad pärilik eelsoodumus, bioloogilised protsessid, käitumuslikud tegurid, eluviis ning sotsiaalne ja füüsiline keskkond. Lihtsustatud näitlik skeem organismi arenguga seotud ainevahetushäirete kujunemisest ja sellega seotud hilisemast haigestumisest on esitatud alloleval joonisel (joonis 82). Viimastel kümnenditel toimunud muutused laste kasvukeskkonnas – sh toitumises, kehalises aktiivsuses, ekraanide ees veedetud ajas, perekonna koosseisus ja sotsiaalmajanduslikes tingimustes – on kaasa toonud liigse kehakaalu sagenemise, mis on peamine riskitegur paljude krooniliste haiguste tekkes.

Tervisekäitumine ja eluviis on krooniliste haiguste kujunemise uurimisel kesksel kohal, sest neid on võimalik ennetustegevuste ja sekkumistega kõige otsesemalt mõjutada. Käitumuslikud riskitegurid kujunevad välja järk-järgult ning nende areng on eriti mõjutatav varases eas, mil kujunevad liikumisoskused, maitse-eelistused ja igapäevased harjumused. Vanemate eeskuju, igapäevased rutiinid ja majanduslik toimetulek määravad tervislike valikute kujunemise ja kättesaadavuse. Noorukieas suureneb eakaaslaste mõju ja iseseisvus, mis toob omakorda kaasa muutusi tervisekäitumises. Kuigi käitumine võib elu jooksul muutuda, on lapseeas kujunenud mustritel sageli püsiv mõju, mistõttu nende varajane suunamine on rahvastiku tervise seisukohalt äärmiselt tähtis.

Sotsiaalne ja füüsiline elukeskkond loovad raamistiku, milles tervisekäitumine kujuneb ja avaldub. Kooli- ja kogukonnakeskkond ning piirkondlikud tingimused määravad, millised võimalused on liikumiseks ja tervislikuks toitumiseks. Toidukeskkond – sealhulgas toidu hind, kättesaadavus ja turundus – suunab igapäevaseid toiduvalikuid, samal ajal kui rohealad, liikumistaristu olemasolu ja turvaline avalik ruum toetavad kehalist aktiivsust. Lisaks mõjutavad tervisekäitumist piirkondlikud sotsiaal-majanduslikud erinevused ja teenuste kättesaadavus. Näiteks võib madalam sissetulek piirata võimalusi tervislikeks valikuteks, suurendades ebatervisliku käitumise tõenäosust. Olulist rolli mängivad ka füüsilise keskkonna tegurid. Õhukvaliteet, müra ja elamistingimused võivad suurendada stressi ning soodustada haiguste kujunemist.

Psühholoogilised tegurid, nagu stress, ärevus, motivatsioon, uskumused, hoiakud ja toimetulekuoskused, on omakorda tihedalt seotud nii tervisekäitumise kui ka krooniliste haiguste kujunemisega. Aga ka geneetiline eelsoodumus mõjutab krooniliste haiguste riski, muutes organismi vastuvõtlikumaks teatud haigustele või mõjutades seda, kuidas organism reageerib keskkonnamõjudele. Enamik kroonilistest haigustest ei ole siiski ühe geeni poolt määratud, vaid kujuneb keeruka geenide ja keskkonnategurite vastastikuse mõju tulemusena. See tähendab, et geneetiline haavatavus võib avalduda alles siis, kui sellele lisanduvad soodsad (või ebasoodsad) eluviisi-, toitumis- või keskkonnamõjud. Seetõttu ei ole geneetiline eelsoodumus vältimatu paratamatus, vaid pigem üks osa laiemast riskiprofiilist, mida on võimalik teadlike valikute ja ennetustegevustega mõjutada.