Ennetavate sõeluuringute eesmärk on avastada vähieelsed muutused enne, kui neist kujuneb pahaloomuline kasvaja. Mida varem sellised muutused leitakse ja neid ravitakse, seda suurem on võimalus vähi teket üldse ära hoida. Seetõttu avaldub nende sõeluuringute peamine mõju vähihaigestumuse vähenemises. Sellesse rühma kuuluvad emakakaelavähi ja soolevähi sõeluuring. 2023. aastal leiti emakakaela- ja soolevähi sõeluuringus ligi 1900 inimesel vähieelsed muutused. Haigestumuse kohta loe täpsemalt ptk. 1.6.

Varajase avastamise sõeluuringute eesmärk on leida juba tekkinud pahaloomuline kasvaja võimalikult varases staadiumis, mil ravi on enamasti tõhusam ja patsiendile vähem koormav. Seda rolli täidab rinnavähi sõeluuring ning osaliselt ka soolevähi sõeluuring. 2023. aastal avastati riiklike vähi sõeluuringute käigus 480 kasvajat. Neist 80% diagnoositi varases (ehk in situ, esimeses või teises) staadiumis, mis annab parema võimaluse edukaks raviks ja väiksemaks kõrvaltoimete riskiks. Sõeluuringu mõju hinnatakse peamiselt vähisuremuse vähenemise kaudu (vt ptk. 1.6).

Sõeluuringute üks suuremaid kitsaskohti on Eestis olnud kutsutute vähene osalemine. Et sõeluuringud oleksid kulutõhusad ja aitaksid päriselt vähendada vähihaigestumust ja -suremust rahvastikus, peaks uuringul osalema vähemalt 70% kutsututest. Eestis on kõigi sõeluuringute osalusmäär püsinud pikka aega sellest tasemest madalamal (joonis 53).

2025. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 65% 114 000 kutsutud naistest, soolevähi sõeluuringul 62% 97 000 kutsutud inimesest ja emakakaelavähi sõeluuringul 65% 75 000 kutsutud inimesest (joonis 54) [94, 95]. Rinnavähi sõeluuringus on saavutatud eesmärgiline 70% osalusmäär Hiiu, Jõgeva, Lääne, Põlva ja Saare maakonnas ning soolevähi sõeluuringus Hiiu, Põlva, Tartu ja Võru maakonnas. Emakakaelavähi sõeluuringus ületas Tartumaa naiste osalus eesmärgilist 70% osalusmäära. Kõige aktiivsemad emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringul osalejad olid 50-aastased naised (69%). Soolevähi sõeluuringus olid naised (67%) aktiivsemad kui mehed (57%).

• Eestis toimub kolm riiklikku vähi sõeluuringuprogrammi: rinnavähi sõeluuring alates 2004. aastast, emakakaelavähi sõeluuring alates 2006. aastast ja soolevähi sõeluuring alates 2016. aastast.
• Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 2026. aastal 50–74-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant, emakakaelavähi sõeluuringule 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant ning soolevähi sõeluuringule 56–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant.
• TAI teadlaste juhtimisel juurutatud HPV kodutestimine kuulub alates 2025. aastast emakakaelavähi riiklikku sõeluuringuprogrammi. Et veelgi paremini jõuda kõigi naisteni, sh haavatavate rühmadeni, tehti 2025. aastal kodutest kättesaadavaks apteekides üle kogu Eesti ja projekt jätkub 2026. aastal.

Euroopa Komisjon on soovitanud liikmesriikidel hinnata eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavust. Sellise lähenemise eesmärk on leida üles mehed, kellel on suurem tõenäosus haigestuda eesnäärmevähki ning samal ajal vältida väiksema riskiga meeste puhul tarbetuid uuringuid ja raviprotseduure. Aastatel 2024–2025 viis tervise arengu instituut koos tervisekassa, Eesti uroloogide seltsi, Tartu ülikooli kliinikumi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja SYNLAB Eesti OÜ-ga läbi eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavusuuringu. Tulemused näitasid, et selline sõeluuring on Eestis nii praktiliselt korraldatav kui ka meestele vastuvõetav.