Riiklike toitumise, liikumise ja uneaja soovituste raamatu ekspertarutelu
Kutsume erialaorganisatsioone- ja asutusi andma soovitustele tagasisidet, et need peegeldaksid ka erialaühenduste ja -liitude parimaid tänapäevaseid teadmisi.
Valmiv riiklike soovituste raamat on suunatud laiale ringile spetsialistidele ja poliitikakujundajatele. Eelkõige on need töövahendiks tervishoiu-, haridus-, sotsiaal- ja toiduvaldkonna ekspertidele, kes kasutavad neid oma igapäevatöös inimeste tervise edendamiseks. Need on praktiliseks abivahendiks nii nõustamis-, õppe- ja teadustöös kui ka tõenduspõhiste sekkumiste, seadusandluse ja muude meetmete väljatöötamisel.
Selleks, et saaksime teie väärtuslikke ettepanekuid kasutada parimal moel, palume need esitada struktureeritult ning põhjendustega. Samuti palume, et lisaksite juurde viited kvaliteetsetele teadusallikatele (eelkõige süstemaatilised ülevaated, metaanalüüsid, randomiseeritud uuringud), millele teie ettepanekud tuginevad.
Ootame teie panust kuni 12.12.2025 e-kirja teel meili aadressile etls@tai.ee
Koondame ja analüüsime laekunud ettepanekuid ning avaldame üldistava kokkuvõtte selsamal lehel hiljemalt 27.02.2026.
Toitumise, liikumise ja uneaja soovituste eesmärk on pakkuda praktilisi ja usaldusväärseid juhiseid, mis aitavad igal inimesel teha teadlikke valikuid oma igapäevaelus. Need moodustavad tervikliku, teaduspõhise vundamendi elanikkonna tervise hoidmiseks ja edendamiseks. Soovituste järgimine toetab vaimset ja füüsilist tervist, haiguste ennetamist, töövõime säilimist ja üldise heaolu kasvu, kattes elukaare sünnist kõrge eani.
- Toitumissoovitused on ühesugused kogu Põhjamaades ja Balti riikides ning need on koondatud Põhjamaade soovituste raportisse (edaspidi NNR2023).
- Toidusoovitused tuginevad samuti Põhjamaade soovitustele, kuid nende väljatöötamisel on arvesse võetud ka kohalikke toitumisharjumusi, toitude kättesaadavust, toiduohutuse ja keskkonna kestlikkuse aspekte.
- Liikumissoovitused tuginevad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja teistele rahvusvahelistele tõenduspõhistele soovitustele.
- Unesoovitused on koostatud Eesti ekspertide hinnangute alusel, tuginedes Ameerika Unemeditsiini Akadeemia ja Euroopa Uneuuringute Ühingu soovitustele.
- Toiduohutuse ja söömist mõjutavate tegurite peatükid on koostatud ekspertide poolt õigusaktide ning teaduskirjanduse ülevaadete põhjal.
Soovituste koostamist alustati 2022. aastal, mil moodustati valdkonna ekspertidest koosnev töörühm ning teemade põhised väiksemad töörühmad. Töörühma kaasati eksperdid ministeeriumidest ja nende allasutustest, kõrgkoolidest ja erialaseltsidest. Üldkoosolekute protokollid on leitavad terviseinfo.ee veebilehel.
Töörühma koosseis
- Tervise Arengu Instituut: Tagli Pitsi (töörühma juht, ka Tallinna Tehnikaülikool), Tuuli Taimur (ka Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus), Leila Oja, Janne Lauk, Eha Nurk, Anneli Sammel, varem osalenud Marit Priinits, Haidi Kanamäe, Hanna Alajõe
- Sotsiaalministeerium: Sille Pihlak, varem osalenud Ingrid Põldsaar, Kadi Reintam
- Kultuuriministeerium: Norman Põder
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Katrin Lõhmus, Maia Radin
- Põllumajandus- ja Toiduamet: Tiiu Rand
- Terviseamet: Olga Gurjanova
- Tartu Ülikool: Inga Villa, Mihkel Zilmer, Evelin Mäestu, Mai Maser
- Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik: Kristel Ehala-Aleksejev
- Tallinna Ülikool: Saima Kuu, Sirje Vaask
- Eesti Maaülikool: Piret Raudsepp
- Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: Laine Parts
- Tartu Tervishoiu Kõrgkool: Ivi Vaher, Anna-Liisa Tamm
- Eesti Lastearstide Selts: Reet Raukas, Ülle Einberg
- Eesti Perearstide Selts: Marta Velgan, varem osalenud Pisar Pind (ka Tartu Ülikooli Kliinikum)
- Eesti Kliinilise Toitmise Selts: Siiri Oad
- Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon: Pille Javed
- Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus: varem osalenud Victoria Palusaar
- Eestimaa Looduse Fond: Silja Kana
Soovituste raamatu peatükid:
Metoodika peatükk lisandub 24.11.2025
KKK
Tegu on Tervise Arengu Instituudi (TAI) koordineerimisel koostatud teaduslikult põhjendatud juhendiga, mis on aluseks soovituste andmisel Eesti elanikele tervislikuks toitumiseks, piisavaks kehaliseks aktiivsuseks ning uneajaks.
Soovitused moodustavad tervikliku, teaduspõhise vundamendi elanikkonna tervise hoidmiseks ja edendamiseks mõeldud juhendmaterjalide, tööriistade, sekkumistegevuste, poliitikameetmete välja töötamiseks.
Riiklike soovituste peamine eesmärk on pakkuda teaduspõhist ja usaldusväärset tuge hea terviseseisundi säilitamiseks või saavutamiseks ning tervislike eluviiside kujundamiseks.
Aitavad luua selgust infomüras – terviseinfo on tihti killustunud ja vastuoluline. Riiklikud soovitused koondavad parima olemasoleva teadusinfo ühtseks ja kontrollitud materjaliks, aidates eristada fakte arvamustest ja valeinfost.
On tööriistaks valdkonna spetsialistidele – soovitused on oluline töövahend valdkonna spetsialistidele (sh arstidele, toitumisnõustajatele ja -terapeutidele, teadlastele, poliitikakujundajatele) nende igapäevatöös. Riiklikud soovitused tagavad kvaliteedi, ühtsuse ning järjepidevuse.
On oluliseks sisendiks tervisepoliitika meetmete ja sekkumistegevuste välja töötamisel ja ellu viimisel – tervisealane seadusloome tugineb riiklikel soovitustel (näiteks haridusasutuste ja kinnipidamisasutuste toitlustamist reguleerivad määrused). Samuti on tuginevad kõik Tervise arengu instituudi koostatud materjalid, tööriistad ja sekkumistegevused riiklikel soovitustel.
Soovituste raamat on teadlikult koostatud põhjaliku materjalina spetsialistidele, näiteks arstidele, nõustajatele ja teadlastele. Tegu on alusdokumendiga, mis peab olema põhjalik ja täpne. Liigne lihtsustamine kaotaks ära valdkonna spetsialistide jaoks olulised nüansid. Lihtsustatud materjalide koostamist, mis saavad olema eelkõige üldrahvastikule suunatud, alustame 2026. aasta alguses ning avaldame need üheskoos käesoleva spetsialistidele suunatud raamatuga.
Soovituste koostamiseks moodustati mitmekülgne valdkonna ekspertidest koosnev töörühm, kuhu kuulusid esindajad ministeeriumidest ja nende allasutustest, kõrgkoolidest ja erialaseltsidest. Lisaks kaasati töörühmaväliseid valdkonnaeksperte toidu ohutuse ja une teemade puhul. Eraldi, väiksemad töörühmad moodustati toitumissoovituste, toidusoovituste liikumissoovituste, uneaja soovituste, toidu ohutuse, söömist mõjutavad tegurite välja töötamiseks.
Kogu protsessi vältel deklareerisid kõik töörühma liikmed ja kaasatud eksperdid korduvalt oma huvid, et tagada soovituste läbipaistvus ja usaldusväärsus. Töörühma liikmete nimekiri on esitatud ekspertarutelu tutvustavas tekstis ülevalpool.
Selleks, et tagada raamatu sisu kõrgeim võimalik kvaliteet. Avalik ekspertarutelu on oluline samm, mis aitab meil:
Koguda väärtuslikku tagasisidet veel laiemalt valdkonna parimate ekspertide ja praktikute ringilt.
Veenduda, et soovitused on elulised, täpsed ja praktikas rakendatavad.
Tagada kogu protsessi avatus ja usaldusväärsus.
Tegu on poliitika- ja sarnaste teadusdokumentide puhul tavapärase praktikaga, mis aitab luua parima võimaliku lõpptulemuse.
Kasutame Põhjamaade soovitusi teadusliku alusena, kuid Eesti soovituste raamatus kajastatu on oluliselt laiem ja kohandatud täpsemalt meie oludele. Kuigi inimese toitainete vajadus on sarnane ja nende välja töötamiseks on Põhjamaade soovituste koostamisel aluseks võetud nii Põhja- kui ka Baltimaade andmed, on meie toiduvalikud ja toitumisharjumused siiski mõneti erinevad. Sellest tulenevalt oleme toidusoovituste välja töötamisel arvesse võtnud just meie elanikele omaseid söömisharjumusi, toidu kättesaadavuse ja -kultuuriga seonduvaid aspekte.
Erinevalt Põhjamaade soovitustest oleme lisanud toiduohutust, liikumist ja uneaega ning söömiskäitumist mõjutavaid tegureid käsitlevad peatükid.
Ekspertarutelu aitab tagada soovituste täpsuse, ajakohasuse ning rakendatavuse.
Tervislik eluviis on enamat kui lihtsalt toitumine. Need kolm teemat on toitumise lahutamatud kaaslased ja me käsitleme neid koos, et anda inimestele ühest kohast usaldusväärne tervikpilt.
Toitumisel ei ole oluline järgida mitte ainult toitumis- ja toidusoovitusi, vaid söödav toit peab olema ka ohutu. Toitumine mõjutab und ja uni mõjutab toitumist. Niisamuti on omavahelises seoses toitumine ja liikumine ning liikumine ja uni.
See on tark ja praktiline otsus, mis tagab Eesti inimestele parima võimaliku teaduspõhise info. Sellel on kaks peamist põhjust:
Maailma tipptasemel teadus: Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitused on üks põhjalikumaid teadustöid maailmas, mis võtab kokku sadu viimastel aastatel läbi viidud uuringuid. Sellise analüüsi iseseisev kordamine ei oleks otstarbekas. Kasutades nende tööd alusena, tagame soovituste kõrgeima teadusliku kvaliteedi.
Sobivus Eesti inimestele: Põhjamaade toitumissoovitused on koostatud, arvestades Põhja- ja Baltimaade inimeste antropomeetrilisi näitajaid, mis tähendab, et need sobivad ka Eesti elanikele. Samuti olid Balti riikide esindajad soovituste koostamise töörühma vaatlejaliikmetena kaasatud.
Lühidalt: me kasutame parimat olemasolevat teadust, mis on meie piirkonna jaoks juba kohandatud, ja suuname oma ressursid selle info parimale rakendamisele Eestis.
Täpne metoodika kirjeldus, kuidas Põhjamaade soovitusi koostati, on toodud taustaartiklites (Christensen, J. et al., 2020; Arnesen, E. et al., 2020; Høyer, A. et al., 2021).
See tähendab, et oleme valinud kesksed ja kvaliteetsed allikad oma töö peamiseks teaduslikuks aluseks. See aga ei tähenda, et tegu oleks üks-ühele kopeerimisega. See on lähtepunkt, mida:
täiendame teiste allikatega kaasates teisi asjakohaseid uuringuid ja juhendeid, et katta teemasid laiemalt ja täpsemalt
kohandame kohalikku konteksti lisades Eesti-spetsiifilist infot, mis arvestab meie inimeste kultuuri ja harjumustega.
Nii loome juhendi, mis on korraga nii rahvusvaheliselt teaduslikult põhjendatud kui ka Eestis praktiliselt rakendatav.
Jah, Eesti andmete arvestamine oli soovituste koostamisel kriitilise tähtsusega. Meie lähenemine oli kahetasandiline:
Arvestasime peamiste tervisemuredega. Eesti ja Põhjamaade tervisestatistika on sarnane – peamised surmapõhjused on südame-veresoonkonna haigused ja kasvajad. Seetõttu on soovituste fookus just nende haiguste ennetamisel, mis on meie rahva tervise seisukohast kõige olulisem.
Seadsime realistlikud ja saavutatavad eesmärgid. Teame, et soovitused toimivad vaid siis, kui inimesed suudavad neid järgida. Soovitused tuginevad Eesti elanike tegelikel söömisharjumustel ning on kohandatud nii, et need oleksid järgitavad.
Hea näide on kaunviljad: Kuigi ideaalis võiks neid süüa palju rohkem, oleks praeguseid harjumusi arvestades väga kõrge eesmärgi seadmine ebareaalne. Seetõttu soovitame alustada väiksemast eesmärgist (nt 200 g nädalas) – see on saavutatav ja motiveerib inimesi muutust tegema.
Nii tagame, et soovitused pole mitte ainult teaduslikult täpsed, vaid ka Eestis päriselt ellu viidavad.
Tagasisidet ootame kuni 12. detsembrini 2025 e-posti aadressile etls@tai.ee.
Tagasisidet ootame eelkõige valdkonna ekspertidelt erialaorganisatsioonide seisukohtade näol.
Meie eesmärk on kogutud tagasiside abil muuta soovitused veelgi paremaks, täpsemaks ja praktilisemaks. Selleks:
Kogume kokku ja süstematiseerime kõik laekunud ettepanekud ja tagasiside ning neid toetavad teadusallikad
Konkreetsete soovituste töörühmade eksperdid analüüsivad laekunud ettepanekuid ning koostavad põhjendused nendega arvestamiseks/mitte arvestamiseks
Tuginedes ekspertide hinnangule, täiendatakse/muudetakse/täpsustatakse vastavaid soovitusi
Laekunud ettepanekutele koostatakse kokkuvõtlik tagasiside, milles tuuakse välja peamised arvesse võetud ettepanekud ning ka põhjendused ettepanekutega mitte arvestamisel.
Soovituste koostamisega alustati juunis 2022, kui toimus töörühma esimene kohtumine. Koostamise protsessi ja kohtumise protokollidega saab tutvuda siin. 2025. aasta jaanuaris avaldasime soovitused kokkuvõtliku Tabelraamatuna. Käesoleva raamatu avaldame koos üldrahvastikule suunatud materjalidega juunis 2026.