Tervishoiusüsteem peab pidevalt kohanema, sest inimeste tervisevajadused muutuvad ja lisanduvad uued ülesanded. Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) on prognoosinud, et kui riigid oma tervisepoliitikat ei muuda, võivad tervishoiukulud 2040. aastaks moodustada OECD riikides keskmiselt 11,8% SKT-st, osalt ka rahvastiku vananemise tõttu [83]. See tähendab, et tervishoid vajab läbimõeldud investeeringuid, et süsteem oleks tulevikus vastupidav ja suudaks paremini reageerida muutustele ja tulevastele kriisidele.

Tervishoiuteenuste roll ei piirdu haiguste raviga. Sama oluline on ennetada ja avastada haigusi võimalikult varakult. See aitab pikendada tervena elatud aastaid, vähendada haigestumist ja enneaegset suremust ning hoida kokku ravikulusid, sest varajane sekkumine on üldjuhul odavam kui kaugele arenenud haiguse ravi. Ennetus toetab ka töövõime säilimist ja aitab suurendada töövõimelise elanikkonna osakaalu. Eestis moodustasid haiguste ennetamisele tehtud kulud enne koroonapandeemiat ligikaudu 4% tervishoiukuludest [84]. Tervist toetava eluviisi kujundamisel ja haiguste ennetamisel on võtmeroll esmatasandi tervishoiul ehk perearstil ja pereõel. Samas ei ole tervisedendusele ja haiguste ennetamisele, sealhulgas mittenakkushaiguste käsitlusele esmatasandil pööratud piisavalt tähelepanu, mis võib süvendada tervisealast ebavõrdsust [85].

2024. aasta 1. novembril jõustus Eestis tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus ehk patsiendikindlustus [86]. See annab patsiendile õiguse taotleda kindlustuselt hüvitist, kui raviprotsessis tehtud vea tõttu on tekkinud välditav tervisekahju. Patsiendikindlustuse peamine eesmärk on parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tugevdada patsiendiohutust. Süsteem julgustab raviasutusi ravivigu analüüsima ja neist õppima, mitte neid varjama. Tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus sõlmida vastutuskindlustuse leping ning patsient saab kahjunõudega pöörduda otse kindlustusseltsi poole, kellega raviasutusel on leping. Patsiendikindlustus aitab seega paremini kaitsta patsiendi õigusi ja toetab turvalisema tervishoiusüsteemi kujunemist. Kui enne vastutuskindlustuse jõustumist registreeriti Eestis ligikaudu 200 ravivea juhtumit aastas [87], siis 2025. aastal esitati kindlustusele juba üle 500 võimaliku ravivea kahjuteatise [88].

Üha suurem roll tervishoiusüsteemi arendamisel on ka terviseandmetel. Nende tähtsust süsteemi toimivuse ja tulemuslikkuse parandamisel on rõhutanud nii OECD kui ka maailma majandusfoorum [89]. Terviseandmete tark kasutamine aitab parandada ravitulemusi, muuta raviprotsesse tõhusamaks ja kasutada piiratud ressursse paremini. Ilma usaldusväärsete andmete ja analüüsita ei ole võimalik raviprotsesse optimeerida, teha seiret ega teadus- ja arendustegevust. Eestis valmis tervishoiusüsteemi toimivuse hindamise raamistik esimest korda 2009. aastal [90] ning seda ajakohastati 2023. aastal [91]. Raamistik võimaldab tervishoiusüsteemi järjepidevalt hinnata, tuvastada parandamist vajavaid valdkondi, toetada ressursside targemat jaotamist ning hinnata, kui hästi seatud poliitikaeesmärgid on saavutatavad. Esimene hindamine selle alusel viiakse läbi 2025.–2026. aastal.