Vigastused on Eestis üks suuremaid rahvatervishoiu probleeme, mõjutades tugevalt nii haigestumust, suremust kui ka tervishoiusüsteemi koormust. Kuigi vigastuste esinemise pikaajaline trend näitab üldist paranemist, on vigastuste tase endiselt kõrgem kui paljudes Lääne-Euroopa riikides [36]. Vigastused põhjustavad märkimisväärset enneaegset suremust, puudeid ja majanduslikku kahju, ometi on neist enamik ennetatavad.

Vigastustega pöördus 2024. aastal ravile iga kümnes Eesti elanik (11% rahvastikust) ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad olid sel aastal Eestis sageduselt kolmas surmapõhjus. Enim vajati 2024. aastal ravi kukkumise (veidi üle 76 000 vigastusjuhu) ja eluta mehaanilise jõu toime tõttu (veidi üle 53 000 vigastusjuhu). Vigastustest põhjustasid surma 2024. aastal enim juhuslikud mürgistused (202 surmajuhtu), enesetapud (175 surmajuhtu) ja kukkumised (164 surmajuhtu). Vigastuste tõttu vajas 2024. aastal ravi ligi 153 000 Eesti elanikku. Kõige enam vigastusjuhte absoluutarvudes registreeriti 5–14-aastaste laste (veidi üle 32 000 juhu), 35–44-aastaste (umbes 23 600 juhtu) ja 15–24-aastaste (umbes 23 600 juhtu) vanuserühmas (joonis 26) [37].

Kodus toimunud vigastused moodustasid 2024. aastal ligi 40% kõikidest juhtudest ehk kodus toimus sel aastal umbes 65 000 vigastusjuhtu. Koduvigastuste osakaalud olid suuremad noorimas ja vanimas vanuserühmas: kaks kolmandikku 0–4-aastastel ning 57% vähemalt 75-aastaste ja vanemate hulgas. Sagedasemad koduvigastuste põhjused on kukkumine ja end millegi vastu ära löömine. Arvestades meie vananevat ühiskonda, vajavad tunduvalt enam hoolt vanemaealised, et nende kodune elukeskkond oleks ohutu ning vastavuses nende kehaliste võimetega.

Vigastuste tõttu hukkus esialgsetel andmetel 2025. aastal 800 inimest. Enam surevad vigastuste tagajärjel mehed, kes moodustasid 2025. aastal vigastussurmadest 71%. Võrreldes 2015. aastaga, on vigastussurmade arv 2025. aastaks meeste hulgas vähenenud 17% (−116 juhtu) (joonis 27) [38]. Naiste hulgas on vigastussurmade hulk saavutanud COVID-19 pandeemia eelse taseme ehk 229 juhtu aastas.

Võrreldes 2015. aastaga on 2025. aastaks vigastussurmade põhjustest suurenenud juhuslikud kukkumised (+55 juhtu, +51%) ja ebaselge tahtlusega sündmused (+28 juhtu, +49%).

Rahvastiku tasandil on vigastushaigestumusel selge mõju nii sotsiaal- kui ka tervishoiusüsteemile: otsesed ravikulud, kaudsed kulud tööturult eemal olemise või töövõime kaotuse tõttu ning varajane enneaegne suremus (saamata jäänud maksutulu). Euroopa Komisjoni hinnangul moodustavad vigastustega seotud kulud 2% SKT-st [39]. Üheks suuremaks otsekuluks on liiklusõnnetustega seotud kulud, mille peamine põhjus on liiklusvahenditega kiiruse ületamine, alkoholi- või narkojoobes sõitmine, pime aeg jne [40]. Uue liiklusvahendina on Eesti teedele tulnud elektrilised tõukerattad, millega liiklemiseks ei ole linnades veel toimivaid ja ohutuid lahendusi. Elektrilised tõukerattad on kaasa toonud omakorda uued proovikivid tervishoiusüsteemile [41].