Uimastid on erinevad sõltuvust tekitavad ained, mis mõjutavad inimese kesknärvisüsteemi ning muudavad tarvitaja enesetunnet, käitumist, teadvuse seisundit ja ümbritseva maailma tajumist. Need võivad olla looduslikku või ka sünteetilist päritolu ning neid võib liigitada legaalseteks ja mittelegaalseteks. Mitmed ained − alkohol, nikotiin ja meditsiinis ravimitena kasutatavad ained (nt rahustid, unerohud ja valuvaigistid) − on legaalselt kättesaadavad, kuid nende tarvitamine on reguleeritud. Samas eksisteerib laiaulatuslik illegaalsete uimastite turg, kus levivad erinevad ajutegevust mõjutavad ained, mille kasutamine on seadusega keelatud. Lisaks on palju sünteetilisi ja looduslikke aineid, mida ei ole veel narkootikumidena klassifitseeritud, kuid mis võivad siiski ohustada tervist.

Uimastite tarvitamise kujunemist mõjutavad isiklikud ja ühiskondlikud normid, uskumused ning ümbritsev keskkond. See on keeruline sotsiaal-, tervishoiu- ja majandusprobleem, millel on märkimisväärne negatiivne mõju nii üksikisikutele kui ka ühiskonnale tervikuna. Uimastite tarvitamine vähendab inimkapitali ja mõjutab negatiivselt majandust.

Uimastite tarvitamise põhjused on mitmetahulised ja individuaalsed. Seetõttu peab tarvitamise vähendamiseks rakendama süsteemset lähenemist, mis hõlmab ennetustegevusi, tervislike valikute soodustamist, toetava füüsilise ja sotsiaalse keskkonna kujundamist ning abi- ja raviteenuste pakkumist. Edukas uimastipoliitika nõuab valdkondade- ning riikidevahelist koostööd, et vähendada tarvitamise negatiivseid mõjusid ja pakkuda tõhusaid lahendusi neile, kes vajavad abi.