Ennetusega välditavate surmade hulka kuuluvad surmad, mida oleks võimalik ära hoida tõhusate rahvatervishoiu meetmete ja tervislikuma eluviisi toetamise abil. Sageli on ennetusega välditavate surmade peamised põhjused seotud käitumuslike riskiteguritega, nagu tasakaalustamata toitumine, alkoholi ning nikotiini- ja tubakatoodete tarvitamine ja vähene kehaline aktiivsus. Suurt rolli mängivad ka elu- ja töökeskkond, näiteks õhusaaste ja töökeskkonna riskitegurid. Ennetusega välditavate surmade hulka kuuluvad ka kõik õnnetussurmad ja mürgistused ning osaliselt vereringeelundite haigustest tingitud surmad. Nende põhjuste puhul võivad rahvatervishoiu meetmed olla sageli tõhusamadki kui meditsiiniline sekkumine [92].

Raviga välditav suremus oli Eestis 2024. aastaks võrreldes 2015. aastaga vähenenud 19%, kuid 2025. aasta esialgsete andmete järgi oli see vähenemine 11% (joonis 51). Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on raviga välditavate surmade tase Eestis siiski endiselt kõrgem.

Kui EL-is oli 2022. aastal keskmiselt 90 sellist surma 100 000 inimese kohta, siis Eestis oli vastav näitaja 126 [93]. Kõige sagedamini on raviga välditavate surmade põhjus südame isheemiatõbi, kõrgvererõhktõbi ja insult.