Tööd tehes puutuvad inimesed kokku mitmesuguste töökeskkonna ohuteguritega, mis võivad aja jooksul kahjustada tervist, vähendada töövõimet ja põhjustada haigestumist. Tööga seotud haigusi diagnoosivad töötervishoiuarstid. Kutsehaiguseks loetakse haigust, mille on põhjustanud kindlas loetelus nimetatud ohutegur või töölaad. Tööst põhjustatud haigus on samuti seotud töökeskkonna mõjuga, kuid ei kuulu ametlikult kutsehaiguste hulka [48, 49].

Eestis on tööga seotud haigused tõenäoliselt endiselt aladiagnoositud. 2024. aastal registreerisid töötervishoiuarstid 20 kutsehaiguse ja 45 tööst põhjustatud haiguse juhtu (joonis 36) [50].

Tööga seotud haigestumiste peamised põhjused on füsioloogilised ohutegurid: suur füüsiline koormus, korduvad liigutused, sundasendid ja üleväsimus. Kui need mõjud kestavad pikemat aega, võivad need viia püsivate tervisekahjustusteni [51, 52]. Viimastel aastatel on rohkem tähelepanu saanud ka psühhosotsiaalsest koormusest tulenevad haigestumised, mis moodustavad 10% tööga seotud haigustest. Peamiseks ohuks on inimsuhted tööl. Haigestumistest 6% on põhjustatud pingelisest töökorraldusest, 4% tööandja või kolleegidega tekkinud vastuoludest ning 2% läbipõlemisest. Psühhosotsiaalsed riskid ei sõltu vanusest ning tööstressi kogevad järjest sagedamini ka nooremad töötajad [52].