Lisaks magustatud jookidele annavad inimeste toidulaual üleliigset energiat ka maiustused, magusad ja soolased näksid ning erinevad kiirtoidud. Need tooted sisaldavad sageli rohkelt rasva, suhkrut ja soola, kuid vähe või mitte üldse vitamiine ja mineraalaineid. Suur osa neist kuulub ülitöödeldud toitude hulka. Teaduskirjanduses on ülitöödeldud toitude sagedast tarbimist seostatud vähemalt 25 tervisemõjuga, näiteks ülekaalu ja rasvumise, metaboolse sündroomi, diabeedi, kõrgvererõhutõve, südame- ja veresoonkonnahaiguste ning teatud vähivormidega. Samuti on leitud seoseid vaimse tervise probleemidega, näiteks depressiooni ja ärevusega [136].

Eesti õpilaste kasvu uuringu COSI andmed näitavad, et energiarikkad suupisted on laste seas väga levinud. 2022. aastal sõi esimese klassi õpilastest maiustusi iga päev viiendik, neljal kuni kuuel päeval nädalas ligi kolmandik ning ühel kuni kolmel päeval nädalas kaks viiendikku lastest. Kokku sõi maiustusi vähemalt kord nädalas 91% õpilastest (joonis 75). Kui arvesse võtta ka soolased näksid, pitsad ja pirukad ning kiirtoit, ulatus energiarikaste toitude igapäevane tarbimine 43%-ni ja vähemalt kord nädalas 93%-ni. Poiste seas olid soolased näksid mõnevõrra populaarsemad kui tüdrukute hulgas, vastavalt 42% ja 36%. Pitsat, pirukaid ja kiirtoitu ei söödud igapäevaselt kuigi sageli.

Sarnased mustrid ilmnevad ka vanemate õpilaste hulgas. HBSC uuringu andmetel sõi 11–15-aastastest noortest energiarikkaid toite, näiteks maiustusi, kartulikrõpse, friikartuleid või hamburgereid vähemalt kord nädalas 94% õpilastest. Iga päev tarbis neid 27% noortest, poistest 24% ja tüdrukutest 29%. Kõige sagedamini süüakse sellest toidugrupist maiustusi. Kommi või šokolaadi sõi iga päev veerand noortest. Ka rahvusvahelises võrdluses on see näitaja sarnane. HBSC uuringus osalenud 43 riigi noortest sööb maiustusi iga päev keskmiselt samuti umbes 25% [137].

KTU järgi ostsid küsitletud õpilased nii koolist kui ka teel kooli või koju kõigi klasside arvestuses vähemalt neljal päeval nädalas kõige sagedamini maiustusi ja magusaid jooke (joonis 76) [135]. Kuigi köögi- ja puuviljad olid vähemalt neljal päeval nädalas ostetavate toodete seas osakaalult kolmandal kohal, ei osta enam kui pooled õpilased neid kunagi. Kõige harvem ostetakse maitsestamata pähkleid ja seemneid.