Esialgsetel andmetel suri Eestis 2025. aastal otseselt alkoholist põhjustatud haiguste tõttu 642 inimest, mis moodustas 4% kõigist surmadest [26]. Võrreldes eelneva aastaga on see näitaja püsinud sisuliselt muutumatuna, sest 2024. aastal registreeriti 630 sellist surmajuhtu (joonis 21)

Alkoholiga seotud suremus puudutab Eestis eelkõige mehi. 2025. aastal registreeriti 79% alkoholitarvitamisega seotud surmadest meeste hulgas ning umbes pooled neist meestest olid tööealised ehk nooremad kui 60 aastat. See näitab, et alkoholi kahjud ei avaldu üksnes vanemas eas, vaid mõjutavad tugevalt ka tööealist elanikkonda. Alkoholist põhjustatud suremus suurenes aastatel 2018–2022 koos tarbimise kasvuga. Seda mõjutas muu hulgas alkoholi taskukohasemaks muutmine, millele aitasid kaasa nii aktsiisi langetamine kui ka COVID-19 pandeemiaga seotud muutused alkoholitarvitamise mustrites. Alates 2023. aastast hakkas suremus taas vähenema ning on viimased kolm aastat püsinud stabiilne. Ühe võimaliku selgitusena võib siin näha elukalliduse tõusu ja üldise majanduslanguse mõju, mis on tõenäoliselt vähendanud alkoholi ostujõukohasust sarnaselt 2009. aasta majanduslanguse ajaga.

Lisaks otseselt haigustest põhjustatud surmadele on alkoholil suur roll vigastussurmade puhul. Eesti kohtuekspertiisi instituudi (EKEI) lahangutele jõudnud surmajuhtumitest on lahangu käigus tuvastatud alkoholitarvitamisest põhjustatud joove ligi pooltel (49%) õnnetustes hukkunud isikutest (joonis 22). Kokku tuvastati 2025. aastal 64 õnnetussurma, kus alkohol oli osaline. EKEI statistika ei anna aga täielikku ülevaadet alkoholist põhjustatud vigastussurmadest, sest kõik vigastustest põhjustatud surmad ei jõua lahangule ning kõigi lahangute puhul ei määrata ka joovet.

Narkootikumidega seotud üledoosisurmade puhul on suurim risk endiselt seotud opioididega, kuid viimastel aastatel on sellele lisandunud ka retseptiravimite kuritarvitamine. 2025. aastal oli Eestis liikvel kolm eri tüüpi ülitugevaid sünteetilisi opioide: fentanüülid, nitaseenid ning uue ainete rühmana orfiinid, sealhulgas tsüklorfiin ja siprklorfiin. Esialgsetel andmetel registreeriti 2025. aastal kokku 94 narkootikumidega seotud mürgistussurma. Neist 53 olid seotud opioididega, sealhulgas 10 orfiinide, 8 nitaseenide ja 4 fentanüülidega.

Kasvanud on ka teiste ainete roll. Kokaiiniga seotud surmajuhte registreeriti 24 ning erinevate retseptiravimitega, sealhulgas bensodiasepiinide, antidepressantide ja teiste ravimitega seotud surmajuhtumeid 73. See viitab, et uimastisurmade pilt on muutunud mitmekesisemaks ning lisaks illegaalsetele opioididele tekitavad üha rohkem kahju ka muud psühhoaktiivsed ained ja ravimite väärkasutamine.