Peamised surmapõhjused Eestis on surma põhjuste registri andmetel [9] jätkuvalt vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. 2025. aastal oli ligikaudu pool kõigist surmadest Eestis seotud vereringeelundite haigustega – kokku 7229 surmajuhtu. Pahaloomulised kasvajad moodustasid seejuures umbes veerandi kõigist surmadest ehk 24% − 3612 surmajuhtu (joonis 12) [10].

Vereringeelundite haigustest oli kõige sagedasem surmapõhjus kõrgvererõhktõbi, mis moodustas 45% kõigist sellesse haigusrühma kuuluvatest surmadest (3260 surmajuhtu). Sellele järgnes südame isheemiatõbi, mille osakaal oli 28% ehk 1985 surmajuhtu. Need haigused kujunevad sageli pika aja jooksul ning on tihedalt seotud elustiili, riskitegurite ja krooniliste terviseprobleemidega. Viimasel kümnendil on vereringeelundite haigustesse suremus siiski mõnevõrra vähenenud. 2024. aastal oli meeste suremus vereringeelundite haigustesse 439 juhtu 100 000 elaniku kohta. Kümme aastat varem oli juhtusid 545. Naiste puhul oli vastav näitaja 2024. aastal 605 juhtu 100 000 elaniku kohta, samas kui 2014. aastal oli see 701.

Need näitajad peegeldavad nii rahvastiku vananemist kui ka krooniliste haiguste ja riskikäitumise pikaajalist mõju rahvastiku tervisele. Samas näitab mitme peamise surmapõhjuse osakaalu vähenemine, et ennetus, varajane avastamine ja ravivõimaluste areng on viimastel aastatel avaldanud positiivset mõju.

Pahaloomulised kasvajad olid Eestis samuti üks olulisemaid surmapõhjuseid. Meeste suremus pahaloomulistesse kasvajatesse oli 2024. aastal 287 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes 329 juhtumiga 2014. aastal. Naiste puhul oli see näitaja 227 juhtu 100 000 elaniku kohta 2024. aastal, võrreldes 256 juhtumiga 2014. aastal.

Lisaks kroonilistele haigustele mõjutavad suremust ka õnnetused ja traumad. Meeste seas olid õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 2024. aastal kolmas peamine surmapõhjus, suremusnäitajaga 101 juhtu 100 000 elaniku kohta. Kuigi see arv on vähenenud võrreldes 2014. aasta 121 juhuga, püsib see surmapõhjus meeste seas jätkuvalt märkimisväärsena.

Suur osa surmapõhjustest on ka hingamiselundite ja seedeelundite haigustel. Suremus hingamiselundite haigustesse oli 2024. aastal meestel 64 juhtu ja naistel 50 juhtu 100 000 elaniku kohta. Kui meeste hulgas on näitaja viimase kümnendi vältel püsinud suhteliselt stabiilsena, siis naiste hulgas on see märgatavalt suurenenud – 2014. aasta 25 juhult 50 juhuni 100 000 elaniku kohta. Suremus seedeelundite haigustesse on samuti kasvanud, meeste hulgas 55 juhult 77 juhuni 100 000 elaniku kohta ja naistel 35 juhult 47 juhuni 100 000 elaniku kohta.

Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused on naiste seas muutunud üha olulisemaks surmapõhjuseks. Viimase kümne aastaga on sellesse haigusrühma suremus kasvanud 15 juhult 43 juhuni 100 000 elaniku kohta.