HIV: levik, ennetamine ja ravi
HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus) on viirus, mis kahjustab inimese immuunsüsteemi, rünnates eelkõige CD4-rakke ehk valgeid vereliblesid, mille ülesanne on kaitsta organismi nakkuste ja haiguste eest.
Ravita võib HIV-nakkus aja jooksul viia AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi kujunemiseni. Tänapäevane ravi võimaldab HIViga elavatel inimestel elada täisväärtusliku ja pika elu.
Vaata ka: HIV-valdkonna üldised ja eetilised põhimõtted
Kuidas HIV levib?
HIV levib teatud kehavedelike kaudu, kui viirus satub inimese organismi. Nakatumine võib toimuda:
- kaitsmata seksuaalvahekorra ajal;
- nakatunud verega kokkupuutel, sealhulgas süstimisvahendite jagamisel;
- emalt lapsele raseduse, sünnituse või rinnaga toitmise ajal.
HIV ei levi igapäevases suhtluses. Viirus ei kandu edasi kättpidi tervitamisel, kallistamisel, ühiste nõude või tualettruumide kasutamisel, basseinis ujumisel, köhimisel, aevastamisel ega sääsehammustuste kaudu. Väljaspool inimese organismi hävib HIV kiiresti.
Loe hiv.ee veebilehelt lähemalt: kuidas HIV levib?
Mida HIV organismis teeb?
HIV kahjustab immuunsüsteemi, vähendades organismi võimet võidelda nakkuste ja teatud kasvajatega. Nakkuse varases staadiumis võivad sümptomid puududa või meenutada tavapärast viirushaigust. Ravita HIV-nakkus progresseerub ja immuunsüsteem nõrgeneb järk-järgult.
Varajane diagnoosimine ja õigel ajal alustatud ravi aitavad säilitada tervist, vähendada tüsistuste riski ning ennetada viiruse edasikandumist.
Loe hiv.ee veebilehelt lähemalt: mida teeb HIV inimese organismis?
Kellel on suurem risk HIViga nakatuda?
HIV võib puudutada igaüht. Nakatumise risk sõltub eelkõige käitumisest, mitte inimese soost, vanusest, rahvusest või seksuaalsest orientatsioonist. Suurem risk võib olla inimestel, kes:
- harrastavad kaitsmata seksuaalvahekorda;
- vahetavad sageli seksuaalpartnereid;
- kasutavad süstitavaid uimasteid ja jagavad süstimisvahendeid;
- puutuvad oma tegevuse tõttu kokku verega või teiste nakkusohtlike kehavedelikega.
Riskide hindamine, regulaarne testimine ja ennetusmeetmete kasutamine aitavad vähendada HIV-nakkuse levikut.
Loe hiv.ee veebilehelt lähemalt: kellel on suurem risk HIVi nakatuda?
HIV ennetamine
HIV-nakkust on võimalik ennetada. Olulisemad ennetusmeetmed on:
- kondoomi kasutamine seksuaalvahekorra ajal;
- regulaarne HIV-testimine riskikäitumise korral;
- süstimisvahendite mittejagamine;
- kokkupuute-eelne profülaktika (PrEP) kõrgema nakatumisriskiga inimestele;
- kokkupuutejärgne profülaktika (PEP) võimaliku nakkusohu korral.
HIV-testi tegemine on ainus viis teada saada, kas inimene on nakatunud või mitte. Varajane avastamine võimaldab kiiresti alustada ravi ning toetab nii inimese enda kui ka tema partnerite tervist.
Elu HIViga
Tänapäevane HIV-ravi ehk antiretroviirusravi (ARV-ravi) võimaldab viiruse kontrolli all hoida ja säilitada hea tervise. Regulaarse ravi korral võib viiruse hulk veres langeda nii madalale tasemele, et see ei ole enam mõõdetav. Sellisel juhul ei kanta HIVi seksuaalsel teel edasi.
HIViga elavad inimesed saavad õppida, töötada, luua peret ja osaleda ühiskonnaelus samamoodi nagu kõik teised. Oluline on järgida raviskeemi, käia tervisekontrollides ning vajaduse korral kasutada psühholoogilist või sotsiaalset tuge.
Loe hiv.ee veebilehelt lähemalt: elu HIViga
Lisainfo
Põhjalik teave HIV-nakkuse, testimise, ennetamise, ravi ja HIViga elamise kohta on kättesaadav veebilehel HIV.ee
Sellelt lehelt leiab ka teavet HIV-testimise võimaluste, ennetusmeetmete ning tugiteenuste kohta.
Vaata ka HIVi teemal avaldatud infomaterjale Tervise Arengu Instituudi veebilehel