Rahvusvaheline IDEFICS/I.Family pikiuuring algas 2006. aastal, kui kaheksa Euroopa riigi teadlased alustasid ülekaalulisuse ja rasvumise kujunemist käsitleva ulatusliku laste- ja perede uuringu läbiviimist. Uuringu eesmärk on mõista, millised bioloogilised, käitumuslikud, psühhosotsiaalsed ja keskkonnategurid mõjutavad liigse kehakaalu arengut ning millised mehhanismid viivad rasvumise ja sellega seotud tervisehäireteni varases eas. Kuna juba toona oli selge, et ülekaalulisus on kiiresti kasvav rahvatervishoiu probleem nii Euroopas kui ka mujal maailmas, oli vaja laiahaardelist ja mitmekesist piisavalt suure statistilise jõuga kohorti, mis võimaldaks igakülgselt analüüsida riskitegureid ja hinnata nii geneetilisi kui ka keskkonnamõjusid.

Oluline oli hõlmata Euroopa erinevaid klimaatilisi ja kultuurilisi piirkondi (Põhja-, Lõuna-, Lääne- ja Ida-Euroopa), koguda andmeid standardiseeritult ja kasutada ühesugust aparatuuri, mis tagaks tulemuste võrreldavuse. Uuringus osalesid Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Küpros, Rootsi, Saksamaa ja Ungari. Riikide üleselt kaasati 16 230 last vanuses 2–9 aastat, igast riigist vähemalt 2000 osalejat. Igast riigist valiti uuritavad kahest sotsiaalse taristu ja sotsiaalmajanduslike näitajate poolest sarnasest piirkonnast, millest üks määrati n-ö sekkumise piirkonnaks. Eestis koguti andmed Tallinnas (kontrollpiirkond) ja Tartus (sekkumismeetmete rakendamine). Lapsed kaasati juhusliku valimi alusel Tallinna ja Tartu lasteaedadest ning koolide esimestest klassidest. Andmekogumine toimus koostöös lapsevanemate, lasteaedade ja koolide õpetajatega, mis tagas hea osalusaktiivsuse ja usaldusväärsed andmed.

Sekkumistes pöörati tähelepanu kehalisele aktiivsusele, toitumisele ja stressiga seotud käitumisele. Lapsevanemad ja õpetajad said juhised ja materjalid, kuidas suurendada kehalist aktiivsust ja vähendada teleri vaatamist; selgitati puu- ja köögiviljade tarbimisest saadavat kasu ning vee eelistamise vajadust teistele (sh magustatud) jookidele; käsitleti lapse ja vanema suhete tugevdamise teemat ning piisava uneaja tagamise vajalikkust. Sekkumiste tõhusust ja teostatavust hinnati paikkonna, lasteaia, kooli, perekonna ja üksikisiku tasemel. Samuti hinnati sekkumiste majanduslikku tasuvust ja jätkusuutlikkust, vähendamaks eelkõige laste liigse kehakaalu teket ja sellega seotud riske.

Algsele küsitlusele järgnesid aastatel 2009–2010 sekkumisuuring ja sekkumise mõju hindamise uuring (joonis 83). IDEFICS jätkus 2013. aastal uuest rahastusperioodist alates I.Family uuringuna, mis võimaldas edasi minna sama kohordi jälgimise ja uurimisteemade laiendamisega. IDEFICS-i ja I.Family metoodikat ja andmekogumist on põhjalikult kirjeldatud rahvusvahelistes publikatsioonides [147, 148]. Andmekogumine oli väga mahukas. Viidi läbi intervjuud laste, vanemate ja perekondadega; küsimustikega koguti andmeid raseduse, tervisekäitumise, sotsiaalmajanduslike tingimuste, hariduse, perekonna sissetulekute, demograafia ja perekondlike suhete kohta; viidi läbi antropomeetrilisi ja kliinilisi mõõtmisi (kehamass ja -pikkus, kehakoostis, luutihedus, vererõhk, kehalise võimekuse testid); koguti bioproove (sülg, veeni- või kapillaarveri, uriin); toitumist hinnati erinevate moodulite abil (24 h toitumise intervjuu, toitude tarbimise sagedusküsimustik, teave lasteaedade ja koolide toitlustamise kohta, laste söömise jälgimine ning söödud toidu koguste ja koostise hindamine ning laste maitse-eelistuse katsed) ning mõõdeti objektiivselt kehalist aktiivsust aktseleromeetritega. Lisaks koguti varasemaid lapse terviseandmeid tervise jälgimise kaardilt, ema raseduse jälgimise kaardilt sünniregistris ja perekonna terviseandmeid uuringule eelnevatest aastatest.

• IDEFICS-i publikatsioonide loetelu
• I.Family publikatsioonide loetelu

Kordusuuringutes on kasutatud erinevaid metoodilisi lähenemisi, näiteks koguti aastatel 2013–2014 täiendavalt soole mikrobioomi, andmeid sugupuu ja sugulaste kohta ning viidi läbi neuropsühholoogilised testid. Kõikidele uuringulainetele taotleti vastavate eetikakomiteede load ja uuritavatelt või nende vanematelt küsiti teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks. Uuringud on registreeritud numbriga ISRCTN62310987 (https://doi.org/10.1186/ISRCTN62310987). Järgmine andmete kogumislaine, mis käsitleb tervisekäitumist, vaimset tervist ja elukeskkonna mõju, on planeeritud 2027. aastaks.

IDEFICS/I.Family andmete põhjal on nüüdseks avaldatud umbes 350 artiklit. Artiklid on leitavad mõlema uuringu kodulehelt. Järgnevalt anname lühikese ülevaate viimaste aastate peamistest tulemustest, mis puudutavad krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist.

Toitumine ja kehaline aktiivsus on keskse tähtsusega krooniliste haiguste riskitegurite kujunemisel. Need on muudetavad tegurid, mille mõju avaldub nii ainevahetuslikus tervises kui ka kehakaalu kujunemises.

• Vahemere dieedi järgimine vähendab geneetilisest eelsoodumusest tulenevat rasvumise riski ning näib pidurdavat kõrge geneetilise riskiga lastel kehamassi suurenemist teismeikka jõudmisel [149].
• Taimse toidu suurem osakaal menüüs on seotud paremate kardiometaboolsete näitajatega täiskasvanutel, kuid laste puhul vajavad vastavad hindamisskaalad täiendavat valideerimist [150].
• Insuliinitundlikkus suureneb neil lastel, kel nihutatakse söömine varasematele kellaaegadele ja kes söövad sagedamini (4–5 korda päevas) ning pikema ajavahemiku jooksul. Seevastu hiline, harv ja lühikese ajavahemikuga söömine (väheste tundide jooksul), eriti vahetult enne uinumist on seotud kõrgema insuliiniresistentsusega [151].
• Piisav kehaline aktiivsus ja paremad kehalise võimekuse näitajad varases lapsepõlves on seotud suurema mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsusega ning suurendavad tõenäosust olla ka hilisemas lapsepõlves ja varases noorukieas liikumissoovitustele vastavalt kehaliselt aktiivne [152].
• Lastel on liikumise ja kehamassi vahel vastastikune seos: vähemalt 45–60 minutit aktiivset liikumist päevas aitab vähendada liigse kehakaalu riski, samas kui liigne kehakaal muudab omakorda keerulisemaks soovitustele vastava liikumise saavutamise [153].

Erinevad tervisekäitumised ei mõjuta tervisetulemusi eraldi, vaid toimivad vastastikuses koosmõjus. Näiteks sõltub kehamassiindeks (KMI) mitme samaaegse käitumise ja teguri kombinatsioonist ning nende mõju võib vanusega muutuda.

• Kuni umbes 6. eluaastani ei ilmnenud KMI-l ja käitumuslikel teguritel selget seost [154]. Kuid alates 11. eluaastast oli suhkrurikaste toitude söömine, suurem kehaline aktiivsus, sh ka spordiklubides osalemine ning pikem uneaeg seotud madalama KMI-ga, samal ajal kui suurem ekraaniaeg seostus vastupidiselt kõrgema KMI-ga. Need seosed püsisid ja tugevnesid kogu jälgimise aja, kuni 15. eluaastani.
• Üksikute käitumuslike tegurite muutmine ei ole piisav liigse kehakaalu ennetamiseks [155]. Kõige tõhusamad ühe teguri mõjutamisele suunatud sekkumised olid kehalise aktiivsuse ja ekraaniaja soovituste järgimine, kuid ka kombineeritud sekkumise korral jäi ülekaalu ja rasvumise risk kõrgeks (25,4%). Samas mitut tervisekäitumist korraga mõjutav sekkumine vähendas 13 aastaga ülekaalulisuse ja rasvumise riski 10–26%.
• Kõrgem polügeenne riskiskoor (mitme geeni koondmõju näitaja) oli seotud suurema KMI ja vööümbermõõduga, kuid geneetilise eelsoodumuse mõju ei olnud kõigil lastel ühesugune. Tervislikud harjumused (nt suurem kiudainete tarbimine ja lühem ekraaniaeg) seostusid nõrgema geneetilise eelsoodumuse avaldumisega [156].
• Lühem ekraaniaeg ja suurem kehaline aktiivsus olid seotud parema akadeemilise sooritusega nii poistel kui ka tüdrukutel. Ent tüdrukutel oli parem keeleline akadeemiline sooritus ühtlasi seotud madalama KMI, tervislikuma toitumise ning parema unega [157].

D-vitamiin mõjutab mitmeid organismi funktsioone, sealhulgas ainevahetust, põletikuprotsesse ning luu- ja lihaskonna arengut. Uuringute tulemused viitavad, et selle mõju sõltub ka kehakaalust, kuid ei avaldu kõikides uuritud rühmades ühtemoodi.

• Kõrgem D-vitamiini tase on lastel seotud paremate kardiometaboolsete näitajate [158] ja madalama põletikutasemega [159], kuid põletikunäitajate puhul ilmnevad kasulikud mõjud peamiselt normaalkaalulistel lastel. Sama mõju ei ilmne ülekaalulistel lastel, kelle puhul põletikunäitajate paranemine eeldab esmalt kehakaalu korrigeerimist.
• Tervetel lastel on D-vitamiin seotud väiksema luude hõrenemisega, kuid luutiheduse paranemine vajab lisaks D-vitamiinile ka kehalist aktiivsust [160].
• Normaalkaaluga lastel seostus D-vitamiini tase tugevama käehaardega. Ülekaalulistel lastel seda seost ei täheldatud [161]. Ka keskmine tavapärane D-vitamiini tarbimine oli Euroopa toiduohutusameti soovitatust palju madalam ja vaid 3% uuritavatest oli seerumi D-vitamiini tase piisav (≥ 75 nmol/l).

Laste ja noorte tervisekäitumine kujuneb suuresti nende igapäevases elukeskkonnas. Uuringute tulemused on näidanud, et harjumused ning keskkonnategurid, sh elukeskkonna turvalisus, liikumisvõimalused ja sotsiaalne keskkond (nt eakaaslased) mõjutavad suurel määral seda, millised käitumismustrid võivad kujuneda püsivaks.

• Ekraaniajaga seotud käitumine lapsepõlves ja noorukieas on seotud halvemate tervisenäitajatega. Näiteks teleri vaatamisega seotud harjumused, sh vaatamine söömise ajal või üle ühe tunni päevas ning teleri olemasolu lapse magamistoas olid kõik seotud suurema liigse kehakaalu riskiga [162]. Sarnaselt leiti, et digitaalse meedia kasutuse järsem suurenemine on seotud suurema metaboolse sündroomi riskiga [163]. Lastel, kelle meediakasutus kasvas keskmisest kiiremini, oli ligikaudu 30% suurem risk metaboolse sündroomi kujunemiseks kui väiksema meediakasutusega eakaaslastel.
• Kodu läheduses paiknevad hea planeeringuga ja turvalised mänguväljakud ning rohealad avaldasid väikelaste kehalisele aktiivsele positiivset mõju [164]. Teismelistel muutusid olulisemaks aga turvalised ja hästi ühendatud kõnni- ja rattateed, mis soodustasid iseseisvat liikumist ja aitasid vanuse suurenedes kehalist aktiivsust säilitada.
• Laste eluviis sarnaneb nii õdede-vendade kui ka eakaaslaste omaga, kuid alates 9.–10. eluaastast muutub eakaaslaste mõju tugevamaks, eriti kiirtoidu tarbimise ja ekraaniaja puhul [165]. Noorukid sarnanevad oma sõpradega mitme kehakaalu ja tervisekäitumise näitaja (nt harjumus süüa energiatihedaid toite või kehalise aktiivsuse tase) poolest, viidates samuti eakaaslaste mõju suurenemisele tervisekäitumise kujunemisel.
• Keskkonnateguritest on analüüsitud õhusaaste võimalikku rolli laste ainevahetusliku tervise kujunemisel. Musta süsiniku (peenosakeste komponent, mis pärineb peamiselt põlemisprotsessidest, sh liiklusest) sisaldus uriinis oli seotud suurema kardiometaboolsete häirete riskiga [166]. Elukohapõhised õhusaaste hinnangud näitasid seoseid peamiselt lastel, kes elasid suure liikluskoormusega teede läheduses.

Sotsiaalmajanduslikud tegurid kujundavad laste ja noorte tervist ning terviseriske juba varakult, mõjutades nii toitumis- ja liikumisvõimalusi kui ka juurdepääsu tervishoiule ja turvalisele elukeskkonnale.

• Laste eelistuste alusel eristusid toitumismustrid kolme rühmana (tervislik, magus ja töödeldud) ning need mustrid püsisid ajas suhteliselt muutumatuna [167]. Kõrgema hariduse ja sissetulekuga perede lapsed kuulusid sagedamini tervisliku toitumise rühma, samas kui kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga lapsed eelistasid sagedamini energiarikkaid ja töödeldud toite.
• Laste KMI muutused olid tugevamalt seotud bioloogiliste ja perekondlike teguritega (ema KMI, rasedusaegne kehamassi tõus, sünnikaal, perekondlik eelsoodumus), samas kui käitumuslike tegurite seosed olid nõrgemad. Madalama haridustasemega peredes esines sagedamini ka teisi sotsiaalseid riskitegureid, nagu näiteks vanemate töötus ja rändetaust, mis viitab ebasoodsate sotsiaalsete tegurite kuhjumisele [168].
• Sotsiaalmajanduslikud tegurid olid seotud toitumissoovitustele vastava toiduvalikuga täiskasvanute seas, kuid nende mõju avaldub osaliselt läbi individuaalsete toitumishoiakute. Hariduse ja sissetuleku puhul mängisid vahendavat rolli eeskätt toidureklaamide usaldamine ja valmistoitude eelistamine. Üksikvanemluse puhul tulid esile toidumärgiste võrdlemine, mahetoodete väärtustamine ja ka valmistoitude kasutamine [169].
• Sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras lastel oli metaboolse sündroomi riskiskoor suurem ning ebasoodsate tingimuste kuhjumine oli seotud riskiskoori täiendava suurenemisega [170].
• Kardiometaboolne tervis oli halvem nendel lastel, kelle mõlemad vanemad olid sisserändajad, peamiselt siis, kui vanemate haridustase oli madalam [171].