Statistikaameti andmetel elas Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1,36 miljonit inimest. Võrreldes 2016. aastaga on rahvaarv kasvanud 3,5%, peamiselt sisserände mõjul. Kuni Venemaa täiemahulise sõja alguseni Ukrainas suurenes rahvastik eeskätt meeste arvelt, kuid sõja puhkemisele järgnenud aastal tuli kasv valdavalt naiste arvelt. Viimase kümnendi vaates ei ole sisseränne siiski oluliselt muutnud tööealise elanikkonna osakaalu Eesti rahvastikus. Samal ajal on rahvastiku vananemine jätkunud: 2026. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed 21,2% kogu elanikkonnast. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi võib 2040. aastaks kuuluda sellesse vanuserühma juba umbes veerand Eesti elanikest. Rahvastiku vananemine ja tööealiste ehk maksumaksjate suhtarvu vähenemine seavad tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kasvava surve alla.

Sotsiaalmajanduslikud tingimused mõjutavad tugevalt nii rahvastiku tervist tervikuna kui ka inimeste tervisevõimalusi igapäevaelus. Võrreldes 2016. aastaga on sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Eestis kasvanud 1,7 korda, samal ajal kui Euroopa Liidus tervikuna oli kasv 1,4-kordne (tabel 1). See näitab, et Eesti majandus on arenenud viimasel kümnendil kiiremini kui EL-is keskmiselt, kuid mahajäämus Euroopa jõukamatest riikidest on endiselt suur. Kuigi keskmine vanaduspension on võrreldes 2016. aastaga kahekordistunud, jäi see 2024. aastal Euroopa keskmisest siiski 3,7 korda väiksemaks. Mitme järjestikuse kriisi mõjul on Eestis kasvanud ka töötus ning 2024. aastal ületas töötuse määr EL-i keskmist. Suhtelise vaesuse näitaja kuulus samal aastal sarnaselt teiste Ida-Euroopa riikidega Euroopa kõrgemate hulka.

Majandusliku toimetuleku kõrval mõjutab tervist tugevalt ka haridustase. Kõrgharidusega inimeste osakaal 25–64-aastaste seas on Eestis viimase kümnendiga kasvanud 4% võrra ning ületab EL-i keskmist. Samas jääb kõrgharidusega inimeste osakaal endiselt väiksemaks kui näiteks Rootsis või Norras. Riigi jõukus, haridustase ja oodatav eluiga on ka ÜRO inimarengu indeksi peamised komponendid [1]. Selle näitaja järgi kuulub Eesti väga kõrge inimarenguga riikide hulka ning paiknes 2023. aastal 193 riigi võrdluses 36. kohal (indeks 0,905).

*2023. aasta andmed