Skip to content

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU)

Mis uuring see on ja milleks on seda vaja?

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu eesmärk on saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast. Tegu on esimese ulatusliku vaimse tervise uuringuga Eestis.
Uuringu abil selgitame välja, milline on Eesti inimeste vaimne tervis ning üldine heaolu, et aidata riigil paremini planeerida tugiteenuste ja ennetusmeetmete vajadust. Uuringu tulemused aitavad kaasa elanikkonna vaimse tervise terviklikuma monitoorimissüsteemi planeerimisel, mille abil saab tulevikus abivajajale tagada võimalikult kiiresti parima abi.

Vaimse tervise uuring koosneb kahest suuremast osast: kvantitatiivuuringust ja kvalitatiivuuringust.

Kvantitatiivuuring on suure rahvastikupõhise valimiga (20000 vastajat) vaimse tervise longituudne küsitlusuuring, mis viiakse läbi 2021. – 2022. aasta jooksul kolmes laines, et jälgida vaimse tervise näitajate muutusi ühe aasta jooksul. Kriisieelse olukorraga võrdlemiseks korraldatakse järeluuringud kolmes varem uuritud kohordis. Uuringu sihtrühmaks on vähemalt 15-aastased Eesti elanikud. Küsitlusuuringu tulemusi analüüsitakse koos riiklikest registritest pärinevate andmetega ja viiakse läbi registriuuring. Küsitlustulemuste usaldusväärsuse hindamiseks ning leitud riski- ja toimetulekutegurite vaheliste seoste täpsustamiseks viiakse kvantitatiivuuringu raames täiendavalt läbi kaks valideerimisuuringut.

Kvalitatiivuuringu eesmärk on saada sissevaade eesliinitöötajate (meditsiinitöötajad, politseinikud, hooldajad) ja haavatavate rühmade (lastega pered, üksi elavad eakad) toimetulekusse COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi ajal ning vaimse tervise probleemidesse.

Uuring viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooliga.

Mida uurime?

  • Demograafilised näitajad (demograafilised näitajad, haridustase, sissetulek, leibkond)
  • Vaimse tervise näitajad (emotsionaalse enesetunde küsimustik, traumeerivad sündmused, toitumiskäitumine, hasartmängurlus)
  • Riski-ja toimetulekutegurid (pikkus, kaal, kroonilised haigused, enda eest hoolitsemine, liikumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine, emotsioonidega toimetulek, lähedaste toetus, lähisuhtevägivald)
  • COVIDi stressorid (nakatunutega kokkupuuterisk, koroonaviiruse testimine/diagnoosimine, kriisist tingitud muutused vaimses tervises ja tööhõives, stress)
  • Tugiteenuste vajadus ja nende kättesaadavus (abivõimalused ja nende kasutamine, millistest teenustest puudust tunti, millised teenused võiksid olla paremini kättesaadavad)
  • Emotsiooniseisundi dünaamika ning tervisekäitumise seosed vaimse tervise ja heaoluga.

Kuidas uurime?

Kvantitatiivuuring

Kvantitatiivuuring hõlmab küsitlusuuringut, registriuuringut ning valideerimisuuringuid.

Küsitlusuuring toimub longituudselt kolmes laines (2021. a talvel, 2021. a kevadel ja 2022. a talvel), et jälgida vaimse tervise näitajate muutusi ühe aasta jooksul.

Registriuuringu käigus täiendatakse küsitlusandmeid riiklikes registrites ja andmekogudes leiduvate andmetega.

Valideerimisuuring koosneb kahest osast:

  1. kogemuse väljavõtte uuring
  2. aktiivsuse ja une uuring, eesmärgiga saada ülevaade emotsiooniseisundi dünaamikast ja tervisekäitumisest ning nende seostest vaimse tervise ja heaoluga

Kvalitatiivuuring

Kvalitatiivuuring viiakse läbi kolmes laines poolstruktureeritud intervjuudena eesliinitöötajate ja haavatavate rühmade seas. Eesmärk on saada sissevaade nende rühmade toimetulekusse COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi ajal ning vaimse tervise probleemidesse nendes gruppides.

Rahastajad

Uuringut rahastatakse Eesti Teadusagentuuri RITA tegevuse 1 vahenditest.

Ajakava

 

Andmekogumine

Tulemuste avaldamine

I laine

04.01.2021 - 28.02.2021

 märts 2021 (esmased tulemused)

II laine

03.05.2021- 27.06.2021

 september 2021 (esmased tulemused)

III laine

03.01.2022 - 28.02.2022

mai 2022

Tulemused ja publikatsioonid

Kvalitatiivuuringu esimese laine kokkuvõte