Tubakatarvitamine on Euroopas jätkuvalt üks suuremaid välditavaid terviseriske. Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab see igal aastal 1,2 miljonit surmajuhtumit [104]. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks jõuda 2040. aastaks tubakavaba põlvkonnani, mille puhul tarvitab tubakat vähem kui 5% elanikkonnast [105]. Eestis on igapäevasuitsetajate ehk põlevate tubakatoodete tarvitajate osakaal küll aasta-aastalt vähenenud, kuid jääb endiselt Euroopa Liidu keskmisest kõrgemaks [106]. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2024. aasta andmed näitavad, et langustrend jätkub ka Eestis (joonis 58) [59].

Võrreldes 2022. aastaga vähenes igapäevasuitsetajate osakaal nii meeste kui ka naiste seas ligikaudu võrdselt, vastavalt 2,5 ja 2,4 protsendipunkti. 2024. aastal suitsetas iga päev 18% meestest ja ligi 10% naistest.

Suitsetajate arvelt kahanev tarbijaskond on sundinud tubakatööstust viimasel kümnendil otsima aktiivselt uusi viise oma kliendibaasi säilitamiseks. Üheks peamiseks strateegiaks on saanud uute tubaka- ja nikotiinitoodete, näiteks e-sigarettide ja nikotiinipatjade turule toomine ning nende sihitud turundamine. Eriti püütakse just noorema põlvkonna kaudu nikotiinitarbimist ja sõltuvust pikemas vaates alal hoida.

Seetõttu on vajalik jälgida erinevate tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamist tervikuna. Sõltuvust tekitavate ja tervist kahjustavate suitsetatavate ning uudsete nikotiini- ja tubakatoodete igapäevane tarvitamine pole kokkuvõttes viimastel aastatel vähenenud, vaid on naiste hulgas pigem kasvanud (joonis 59).

TKU andmed näitavad, et e-sigarettide regulaarne tarvitamine on Eestis jätkuvalt kasvuteel, eriti naiste seas [59]. Kui 2022. aastal kasutas e-sigarette regulaarselt 7,7% 16–64-aastastest meestest, siis 2024. aastaks oli see osakaal kasvanud 8,2%-ni. Naiste hulgas oli kasv veelgi kiirem: 6%-lt peaaegu 9%-ni. 2024. aasta küsitluse järgi kasutas nikotiiniga e-sigarette mõned korrad nädalas 34% 16–24-aastastest ja 25% 25–34-aastastest vastanutest. Igapäevaseid tarvitajaid oli kõige rohkem 35–44-aastaste seas, kus nende osakaal ulatus 28%-ni. Nikotiinivabade e-sigarettide tarvitamine on seevastu vähe levinud ning neid kasutavad pigem 45-aastased ja vanemad.

Uute nikotiinitoodete levik on ka noorte seas viimastel aastatel olnud suure tähelepanu all. Eesti koolinoorte uimastite tarvitamise uuringu (ESPAD) andmed [100] näitavad, et Eesti 15–16-aastaste noorte seas on e-sigarettide elu jooksul proovimine püsinud viimasel viiel aastal üsna samal tasemel: 2019. aastal oli e-sigaretti tarvitanud 54% ja 2024. aastal 55% noortest. Samal ajal on aga kasvanud nende noorte osakaal, kes tarvitavad e-sigarette aktiivsemalt. Kui viimase 12 kuu jooksul oli e-sigaretti tarvitanud 2019. aastal 20% noortest, siis 2024. aastaks oli see näitaja tõusnud 38 %-ni. Viimase 30 päeva tarvitamine suurenes samal ajal 15%-lt 25%-ni [100]. See viitab, et kuigi katsetajate arv ei ole märgatavalt muutunud, on sagenenud regulaarsem kasutamine.

Poiste seas on e-sigarettide tarvitamine elu jooksul võrreldes kahe varasema uuringuga veidi vähenenud, kuid tüdrukute hulgas on see samal ajal kasvanud. Eriti selgelt paistab see välja viimase 30 päeva tarvitamises, kus tüdrukute seas on e-sigarettide kasutamine võrreldes 2019. aastaga enam kui kahekordistunud (tabel 2) [100]. See osutab, et järjest suurem osa noortest, eriti tüdrukutest, ei piirdu üksnes proovimisega, vaid on kujundanud püsivama tarvitamisharjumuse.

Suur probleem on ka nikotiinitoodete lihtne kättesaadavus. Peaaegu iga teine 15–16-aastane kooliõpilane peab tubaka- ja nikotiinitoodete hankimist kergeks. E-sigarettide kättesaadavust hindas lihtsaks 65% ja huuletubaka kättesaadavust 55% noortest [100]. Need tulemused osutavad vajadusele tugevdada müügikanalite kontrolli, kuid viitavad ka laiemale probleemile ühiskondlikes hoiakutes. Nikotiinitoodete kättesaadavust võimaldavad sageli ka täiskasvanud, sealhulgas lapsevanemad, mis muudab noorte kaitsmise veel keerulisemaks.

2019. aastal legaalselt turule jõudnud nikotiinipadjad on vähendanud salakaubana levinud huuletubaka tarvitamist. Kui 2020. aastal tarvitas huuletubakat vähemalt korra nädalas kuni iga päev 5% meestest, siis kahel viimasel uuringuaastal on see näitaja vähenenud ja püsinud 3,6% juures. Naiste seas näitasid 2022. aasta andmed regulaarse tarvitamise vähenemist, kuid 2024. aastaks oli see taas kasvanud: 0,6%-lt 1,1%-ni.

Nikotiinipatjade kasutamine on seevastu tänu legaalsele kättesaadavusele kiiresti sagenenud, eriti nooremates vanuserühmades. Kui 2022. aastal kasutas nikotiinipatju vähemalt mõne korra nädalas 2,5% 16–64-aastastest, siis 2024. aastaks oli see osakaal tõusnud 3,1%-ni. Kõige rohkem kasutatakse neid noorte meeste seas: 16–24-aastaste hulgas kasvas regulaarne tarvitamine 20%-lt 23%-ni (joonis 60). Noorte naiste seas on kasv olnud veelgi kiirem, kasutajate osakaal on enam kui kahekordistunud: 3%-lt 6,6%-ni. Kui noorte meeste seas on samal ajal näha huuletubaka tarvitamise vähenemist, siis noorte naiste puhul on kasvanud ka see näitaja: 2,7%-lt 5,7%-ni (joonis 60).

Viimastel aastatel on püsinud muutumatuna nende inimeste osakaal, kes viibivad iga päev vähemalt tunni töö- või avalikus ruumis, kus suitsetatakse. Koduses keskkonnas puutus 2024. aasta TKU andmetel tubakasuitsuga iga päev kokku ligi 9% vastanutest. E-sigarettide aerosoolidega puutus kodus igapäevaselt kokku peaaegu 10% vastanutest. Kõige rohkem puutusid sellega kokku 16–24-aastased naised (joonis 61). Seejuures oli 2,4% vastajatest kodus iga päev kokkupuutes nii tubakasuitsu kui ka e-sigareti aerosoolidega.

Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise vähendamine eeldab Eestis tubakapoliitika ajakohastamist ning selgemaid samme uudsete nikotiinitoodete leviku piiramiseks. Selleks on vaja mitmekülgset lähenemist, mis ühendab regulatiivsed meetmed, noorte parema kaitse, kõrvalseisjate tervise hoidmise, loobumise toetamise ning järjepideva seire ja teaduspõhiste lahenduste arendamise. Tubaka ja alternatiivsete nikotiinitoodete reklaami ning turustamise piiramine, hinnapoliitika karmistamine ja müügikohtade arvu vähendamine aitaksid muuta need tooted vähem kättesaadavaks, eriti noorte jaoks. Koolides on oluline tugevdada ennetusprogramme ning kaasata rohkem ka vanemaid ja õpetajaid, et vähendada suitsetamise ja e-sigarettide tarvitamise levikut.

Avalikes kohtades suitsetamise ja e-sigarettide kasutamise piiramine koos tõhusama järelevalvega aitaks vähendada tervisekahjusid kõrvalseisjatele. Sama oluline on pakkuda inimestele suitsetamisest loobumisel rohkem tuge, sealhulgas tasuta nõustamist ja digilahendusi, mis aitavad nikotiinisõltuvusest vabaneda.