Illegaalsete uimastite tarvitamine on Eestis jätkuvalt tõsine probleem, mida kinnitavad nii rahvastikupõhiste küsitlusuuringute kui ka reoveeuuringute andmed. Uimastite tarvitamise kasv toob kaasa märkimisväärseid sotsiaalseid ja terviseriske ning suurendab survet tervishoiusüsteemile. Kui eelmise aasta TAI aastaraamat keskendus Eestis kõige laiemalt levinud illegaalsele uimastile – kanepile, siis 2026. aasta väljaandes on tähelepanu all stimulantide tarvitamise trendid.

Uuemate uuringute põhjal on Eestis kõige sagedamini tarvitatavad stimulandid kokaiin, amfetamiin ja ecstasy ehk MDMA. Vähem kasutatakse metamfetamiini ning uute psühhoaktiivsete ainete hulka kuuluvaid aineid nagu alfa-PVP ja mefedroon [100, 107-110].

2023. aastal korraldatud Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring näitas, et 16–64-aastastest vastanutest oli elu jooksul amfetamiini tarvitanud 8%, kokaiini 7% ja MDMA-d 7%. Eesti rahvaarvu arvestades tähendab see, et ligikaudu 70 000 inimest vanuses 16–64 on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda neist illegaalsetest stimulantidest.

Ka noorte seas ei ole stimulantide tarvitamine haruldane. 15–16-aastastest kooliõpilastest oli elu jooksul amfetamiini ja kokaiini tarvitanud 4% ning ecstasyʾt 5% vastanutest. Võrreldes eelmise uuringuga ei ilmnenud vähemalt korra elu jooksul tarvitamises suuri muutusi. Samas kasvas poiste hulgas amfetamiini, metamfetamiini ja kokaiini tarvitamine kahe protsendipunkti võrra (joonis 62) [100].

Kokaiini ja amfetamiini tarvitamise levikut kinnitavad ka alates 2019. aastast eri linnades tehtud nädalapõhised reoveeuuringud (joonis 63).

Tallinna reoveeandmed näitavad, et amfetamiini sisaldus püsis kuni 2024. aastani suhteliselt stabiilsena, keskmiselt umbes 350 mg 1000 elaniku kohta päevas. 2025. aastal suurenes see näitaja 18% ja tõusis kuni 416 mg 1000 elaniku kohta päevas. Amfetamiin ei ole Eestis levinud ainult nn meelelahutusliku uimastina, vaid on ka kõige sagedamini süstitav narkootikum [111].

Kokaiini tarvitamisele viitavad näitajad on alates 2022. aastast kasvanud või püsinud kõrgel tasemel. 2025. aastal oli kokaiinijääkide keskmine sisaldus Tallinna reovees 984 mg 1000 elaniku kohta päevas, mis on 77% rohkem kui 2024. aastal, mil vastav näitaja oli 557 mg. 2025. aastal tehti reoveeuuring Tallinna kõrval ka Pärnus [109]. Lisaks tavapärasele oktoobri uuringunädalale korraldati täiendav uuring 8.–15. juulini, et hinnata sise- ja välisturismi mõju suvise kuurortlinna uimastitarvitamise mustritele. Tulemused näitasid, et suvisel uuringunädalal ületas kokaiini näit Pärnus mitmel päeval 1000 mg taseme 1000 elaniku kohta päevas ning nädala alguses registreeriti kõrgeim väärtus, 2582 mg. Samal nädalal tuvastati Pärnu reovees ka viimaste aastate suurim MDMA sisaldus. Kui tavapäraselt on päeva keskmine näit umbes 30 mg 1000 elaniku kohta, siis 14.–15. juulil oli see kümme korda kõrgem, ulatudes kuni 333 mg 1000 elaniku kohta. Pärnu suvine uuringunädal näitab selgelt, et puhkeperiood ja suured muusikaüritused käivad käivad koos narkootikumide tarvitamise kõrgema tasemega. See viitab vajadusele tagada suvepealinnas just neil perioodidel suurem valmisolek narkootikumide tarvitamisega seotud tervise- ja korrakaitseprobleemide ennetamiseks ja lahendamiseks.

Ka 2024. aastal tehtud Euroopa narkootikumide tarvitajate veebiuuringu Eesti valimi andmed (n = 2208) näitavad stimulantide laialdast kasutamist. Vastanutest 50% oli elu jooksul tarvitanud kokaiini või amfetamiini ning 61% MDMA-d. Viimase 30 päeva jooksul oli kokaiini ja MDMA-d tarvitanud 11% ning amfetamiini 12% vastanutest. Viimase 12 kuu jooksul oli MDMA-d tarvitanud 21%, kokaiini 16% ja amfetamiini 13% vastanutest [107].

Eriti tähelepanuväärne oli leid, et 88% vastanutest tarvitas viimasel kokaiini tarvitamise korral seda koos alkoholiga. See on suur terviserisk, sest kokaiini ja alkoholi koosmõjul tekib organismis kokaetüleen, mis võib küll pikendada ja võimendada kokaiini mõju, kuid suurendab samal ajal märgatavalt kahjulikku toimet organismile, sealhulgas südamele.

2024. aasta veebiuuring võimaldas vaadata ka seda, miks ja kus kokaiini Eestis tarvitatakse. Peamised tarvitamispõhjused olid meelelahutus, sotsialiseerumine, soov püsida ärkvel ning alkoholi mõju vähendamine (joonis 64) [107]. Ka tarvitamiskohad viitavad sellele, et kokaiini kasutatakse sageli just meelelahutuse ja suhtlemisega seotud olukordades. Viimase 12 kuu jooksul oli kokaiini tarvitanud 69% vastanutest klubis või baaris ning 59% muusikafestivalil või peol. Samas oli 56% tarvitanud kokaiini enda või kellegi teise kodus, 18% avalikus kohas, näiteks tänaval või pargis, 13% autos, 12% töökohal, 10% looduses ja 2% koolis. Need tulemused osutavad, et kokaiini tarvitamine ei piirdu enam ainult meelelahutuskeskkonnaga, vaid on kandunud ka igapäevaelu erinevatesse olukordadesse.

Kokaiini tarvitamise kasv ei ole ainult Eesti, vaid kogu Euroopa probleem. Selle levikut soodustavad mitu tegurit korraga, eeskätt hea kättesaadavus, langev hind ja puhta aine suur sisaldus. Kokaiinil on kõrge sõltuvuspotentsiaal ning selle tarvitamine võib viia sundusliku tarvitamiskäitumise ja sõltuvuse kujunemiseni. Lisaks on kokaiin seotud mitmesuguste tõsiste tervisekahjudega, sealhulgas vaimse tervise probleemide, südame- ja veresoonkonna kahjustuste ja raskete mürgistustega [112].

Surma põhjuste registri esialgsetel andmetel oli 2025. aastal ligi 26% narkootikumidega seotud mürgistussurmadest seotud kokaiini tarvitamisega, enamasti koos mitme aine samaaegse tarvitamisega [9].

Sünteetiliste opioidide tarvitamine

Tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide levik on Eestis jätkuvalt tõsine probleem. Eesti on olnud sünteetiliste opioidide levikuriik alates 2002. aastast, kui illegaalne fentanüül siinsele turule ilmus. Fentanüül püsis Eestis suhteliselt stabiilselt kuni 2017. aastani ning selle aja jooksul jõudsid turule ka veelgi tugevama toime ja suurema toksilisusega analoogid ning derivaadid [113].

Fentanüülituru kokkuvarisemine 2017. aasta lõpus tõi kaasa mitu aastat kestnud perioodi, mil sünteetilisi opioide oli narkoturul vähe. Aastatel 2018–2021 kajastus see ka mürgistussurmade järsus vähenemises (joonis 64). Samal ajal püüdsid tarvitajad opioidide puudust kompenseerida teiste ainetega, eeskätt amfetamiini, katinoonide, näiteks alfa-PVP ning retseptiravimite kuritarvitamisega [114].

Alates 2019. aastast hakkasid Eestis järk-järgult levima nitaseenide rühma kuuluvad sünteetilised opioidid. Esialgu oli turule ilmunud isotonitaseen sünteetiliste opioidide kriisi tõttu vähe kättesaadav ja levis peamiselt lahjendatud kujul. Tagantjärele vaadates oleksid üksikud isotonitaseeniga seotud surmajuhtumid ning leiud süstaldest [115] ja konfiskeeritud ainetest pidanud olema tugevamaks hoiatuseks selle kohta, mis järgnes 2022. aastal protonitaseeni ja metonitaseeni laialdase levikuga.

2022. aasta suve algus tähistas uut sünteetiliste opioidide kriisi, mis tuli nii korrakaitse-, sotsiaal- kui ka tervishoiusektorile negatiivse üllatusena ja peegeldus kiiresti ka surmastatistikas (tabel 3) [116]. Nitaseenide turg on olnud sama muutlik kui varem fentanüülide turg: pidevalt ilmuvad uued analoogid ning juba turul olevate ainete kättesaadavus on väga ebastabiilne.

Alates 2025. aastast on narkoturul täheldatud ka uut sünteetiliste opioidide ainerühma, orfiine. Orfiine tuvastati 2025. aasta süstlajääkide uuringus, kus esimese ohumärgina leiti Kohtla-Järve piirkonnas viies süstlas spiroklorfiini tarvitamise jääke [108]. Esialgsetel andmetel oli 2025. aasta narkootikumidega seotud surmadest kümme seotud tsüklorfiiniga.

Sünteetiliste opioidide puhul on suurim oht narkoturu kiire muutumine ja tarvitajate vähene teadmine sellest, millist ainet nad tegelikult tarvitavad ning kui tugev või ohtlik see on. Diilerite antav info müüdava aine kohta on sageli puudulik või puudub üldse. Nii tarvitajad kui ka diilerid kasutavad ainete kohta tihti üldnimetusi või varasemast tuttavaid hüüdnimesid, nagu „тяжелый“, „собака“, „hantlid“ või „fentanüül“ [116]. See muudab riskide hindamise eriti keeruliseks ja suurendab tõsiste mürgistuste ohtu.

Nitaseenide mõju on tarvitajad 2024. aastal kirjeldanud järgmiselt:

• „Kui sa seda võtad, jääd sa justkui magama, kuid see ei ole tegelik uni, sest tajud kõike enda ümber, kuid ei tunne seda õigesti. Isegi kui ma samal ajal tegutsen, teen kõike valesti.” (N1)
• „Nitaseenide toime on tugev, kiire, järsk ja lühiajaline. Uuesti manustamisel pole mõtet. Soovitud efekti ei teki. See erineb selle poolest fentanüülist.” (N3)
• „Fentanüül jätab teadvuse üle teatava kontrolli, nitaseenid mitte.” (T6) [116]