Eesti tervishoiusüsteem on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid edusamme, kuid seisab endiselt silmitsi mitme proovikiviga. OECD terviseosakonna juhataja Francesca Colombo sõnul on tervishoiusüsteemi põhieesmärk tagada rahva hea tervis, mida saab mõõta oodatava eluea ja elukvaliteedi kasvuga [63]. Selle saavutamiseks peavad tervishoiuteenused olema kvaliteetsed, inimestele kättesaadavad ja lähtuma patsiendi vajadustest.

Eesti tervishoiusüsteem on tsentraliseeritud ja põhineb kohustuslikul ning solidaarsel ravikindlustusel. See tähendab, et sotsiaalmaksu maksjad panustavad ühiselt ravikindlustuse süsteemi [64]. Suurem osa tervishoiu rahastusest tuleb tööjõumaksudest. 2024. aastal moodustas 80% tervisekassa tuludest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ja 17% riigipoolsed tegevustoetused.

Ravikindlustuse seaduse järgi on kindlustuskaitse tagatud kuni 19-aastastele, riiklikku pensioni saavatele ja töötavatele, sotsiaalmaksu tasuvatele inimestele, osalise või puuduva töövõimega isikutele, samuti enamikule õppuritest, lapseootel naistest ning kindlustatud isiku ülalpeetavatest abikaasadest, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat [65]. Kindlustuseta inimestele on tagatud vältimatu arstiabi. Lastele ja noortele on lisaks muudele tervishoiuteenustele tagatud hambaravi ja ennetavad tervisekontrollid ning vaktsineerimised. Täiskasvanud ravikindlustatutele on tagatud tervishoiuteenused vajaduse alusel (ambulatoorne ja statsionaarne ravi, vältimatu hambaravi ja sõeluuringud).

2025. aastal oli ravikindlustusega hõlmatud 93% Eesti elanikkonnast, sealhulgas 92% meestest ja 95% naistest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas ravikindlustatute osakaal 2022. aastaks 91%-lt 95%-ni, jõudes siis vaadeldud perioodi kõrgeima tasemeni. Kasv tulenes peamiselt meeste ravikindlustuskaitse suurenemisest 88%-lt 94%-ni. Naiste hulgas on ravikindlustatute osakaal kogu rahvastikust püsinud stabiilsena vahemikus 94–96% [66]. Samas on rahvastikuregistri andmetega võrreldes Eestis hinnanguliselt umbes 89 000 inimest, kellel puudub püsiv ravikindlustus. See tähendab, et tervisemure korral võib vajalik abi nendeni jõuda hiljem ning ravivajadus kujuneda selleks ajaks juba tõsisemaks ja kulukamaks.

Tervisekassa koondab suurema osa avalikust tervishoiurahast ja vastutab tervishoiuteenuste ostmise eest. Tervishoiupoliitika kujundamise ja elluviimise korraldamine on sotsiaalministeeriumi ülesanne. Eestis kuuluvad kõik suuremad haiglad avaliku sektori omandisse ning pakuvad nii statsionaarset ravi kui ka suuremat osa ambulatoorsest eriarstiabist. Seevastu enamik esmatasandi arstiabi- ja hambaraviteenuse ning eriarstiabi osutajatest tegutseb erasektoris. Eraomandis on ka ligikaudu pooled pikaajalise hoolduse teenusepakkujad.

Rahvastiku vananemise ja tervisetulemite edasise parandamise taustal on üha olulisem tagada ravikindlustussüsteemi jätkusuutlik rahastamine. Selleks on vaja laiendada ravikindlustuskaitset kõigile püsielanikele ning vähendada madalama sissetulekuga leibkondade omaosalust tervishoiukuludes. Sama oluline on kujundada süsteem nii, et ennetus oleks senisest selgem prioriteet, säilitades samal ajal hea ligipääsu tervishoiuteenustele üle kogu Eesti.