Terviseedendajale ja spetsialistile
HIVi ennetustegevused
Kõige laiemas mõttes hõlmab HIVi ennetamine tegevusi, mille eesmärk on piirata HIVi levikut ühiskonnas.
See tähendab, et tuleb teha kõik, et terved inimesed oskaksid nakatumist vältida. Samas tuleb hoolt kanda ka selle eest, et inimesed oleksid oma HIV-staatusest teadlikud ning kui nad on HIV-nakatunud, oskaksid oma tervise eest hoolt kanda.
HIV-nakkuse ennetamise tasandid
HIVi levik, nagu paljud teisedki terviseprobleemid, on paljudel eri tasanditel (individuaalne, inimestevaheline, kogukonna ja ühiskonna tasand) toimivate tegurite tulemus.
Nii näiteks võivad lisaks inimese enda tõekspidamistele mõjutada tema käitumist suhted perekonna ja sõpradega, normid ja tavad, kirjutamata tõekspidamised, aga ka seadused ning tervishoiuteenuste kättesaadavus. Et HIVi ennetamine oleks võimalikult mõjus, on vaja ennetusprogramme, mis on paralleelselt suunatud kõigile erinevatele tasanditele: individuaalsele ja inimestevaheliste suhete tasandile, perekondlikule, kogukondlikule, kliinilisele ning seadusandlikule tasandile.
- Individuaalne tase – suunatus üksikisikute vajadustele, et aidata neil muuta oma käitumist riskivabamaks.
- Inimestevahelised suhted, perekondlik tase – sõbrad, partnerid ja pereliikmed mängivad tihti suurt rolli käitumise mõjutamisel. Ennetustöös on oluline näiteks selliste paaride nõustamine, kus üks on HIV-positiivne ja teine mitte.
- Kogukonna tase – laiaulatuslike programmidega suurte inimgruppideni jõudmine. Näiteks meediakampaaniad, kus tele ja raadio kaudu edastatakse HIV-teemalisi sõnumeid, võimaldades seeläbi edastada olulist infot paljudele korraga.
- Kliiniline tase:
- seksuaalsel teel levivate infektsioonide diagnostikat ja ravi parandades saab vältida ka HIV-nakkuse levikut;
- kõikide rasedate nõustamise, testimise ja profülaktilise raviga saab tunduvalt vähendada HIV-nakkuse vertikaalset ülekannet emalt lapsele raseduse, sünnituse ning imetamise ajal;
- ravi – kombineeritud antiretroviirusravi kasutuselevõtt on parandanud nakatunud inimeste elukvaliteeti ja pikendanud eluiga. Antiretroviirusravi ennetab oportunistlike infektsioonide teket (näiteks tuberkuloosi haigestumist). Raviga on viiruskoormus inimese organismis madalam ja seeläbi on inimene oma partnerile ka vähem nakkusohtlik, seetõttu peetakse antiretroviirusravi HIV-nakkuse ennetamise oluliseks osaks.
- Seadusandlik tase – HIV-nakkuse levik on tihti seotud selliste nähtustega nagu vaesus ning sooline ja rahvuslik diskrimineerimine. Vajame seadusi, mis kaitseksid nakatunuid diskrimineerimise eest, samas aga karistaksid teadliku nakatamise eest. Näiteks on mitmetes Aasia riikides narkomaania ja prostitutsioon kriminaalkorras karistatavad, isegi kondoomi omamise eest võidakse karistada. See aga muudab ennetustööga sihtgruppideni jõudmise raskeks.
HIV-nakkuse ennetamise meetodid
Ennetamise eri tasemed annavad mitmesuguseid tegevusvõimalusi. Peamisteks ennetustegevuse meetodid on:
- tervise edendamine (sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamine ning seeläbi sotsiaalse pädevuse suurendamine, kohustuslik tervise- ja seksuaalõpetus koolides, terviseteadlikkuse parandamine, suhtumiste ning hoiakute kujundamine, kondoomi kasutamise oskuste õpetamine);
- nakkuse edasikandmist takistava keskkonna loomine (kondoomide, puhaste süstalde kättesaadavuse suurendamine);
- muudatused seonduvates seadustes ja määrustes;
- organisatoorsed muutused (testimise võimaluste parandamine; kõigile nakatunutele ravi, nõustamise ja teiste teenuste võimaldamine; teenuste kompleksse süsteemi koostamine ja tegevuse koordineerimine; teenuse standardite ja ohutuseeskirjade koostamine, läbivaatamine ja täiustamine nii tervishoius, teeninduses kui ka õppeasutustes).
Ennetustegevusi võib jagada veel järgmiselt:
- töö tervete inimestega HI-viirusega nakatumise vältimiseks;
- töö riskigruppidega (seksuaalselt aktiivsed noored, süstivad narkomaanid, prostitutsiooni kaasatud, kinnipeetavad, meestega seksivad mehed);
- töö HIV-nakatunud inimestega, mille eesmärk on aidata neil vältida teisi nakkushaigusi (tuberkuloos, hepatiit, seedetrakti nakkused, kopsupõletikud ja eised seksuaalsel teel levivad infektsioonid) ning pikendada nende eluiga ja parandada elukvaliteeti, vältides HIV-nakkuse kujunemist AIDSiks.
HIV-valdkonna üldised ja eetilised põhimõtted
Inimõiguste austamine
HIVi ja AIDSiga seotud valearusaamad ja uskumused on suurimaks takistuseks HIV-ennetustöö, ravi ja tugiteenuste arendamisel ja planeerimisel ning nakkusest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamisel. HIV-nakkuse leviku ennetamiseks ning HIVi ja AIDSiga seotud negatiivsete mõjude vähendamiseks ühiskonnas on esmatähtis austada, kaitsta ja edendada inimeste õigusi. Põhiliste inimõiguste hulka kuuluvad ka seksuaal- ja reproduktiivõigused ning seksuaalse enesemääratluse õigus.
Tõenduspõhisus
HIVi ja AIDSi ennetus- ja ravitöö peab põhinema tänapäevastel sotsiaal- ja arstiteaduse seisukohtadel, mida toetavad teaduslike uurimuste tulemused.
Võrdsus tervises
Enim haavatavatele rühmadele suunatud ennetustegevused ja teenused peavad olema nende vajadustele kohased, komplekssed ning sihtrühmadele võimalikult lihtsasti kättesaadavad. Kõigile HIViga inimestele peab olema kindlustatud võrdne juurdepääs tervishoiu-, hoolekande- ja muudele teenustele.
Kahjude vähendamise aktsepteerimine
Töös riskirühmadesse kuuluvate inimestega ei ole HIVi ennetustegevuse esmane eesmärk nende riskirühma kuuluvuse lõpetamine, vaid nende riskikäitumisega neile endile ja ühiskonnale põhjustatava võimaliku HIVi levikuga seotud kahju vähendamine (näiteks puhaste süstalde tagamine süstivatele narkomaanidele, turvalise seksuaalkäitumise ja kondoomide propageerimine prostitutsiooni kaasatute hulgas jne).
Kaasamine
HIViga või sellest mõjutatud inimeste kaasamine HIV-ennetustegevusse on tõhusa ja eetilistele printsiipidele vastavate meetmete kujundamisel ning rakendamisel väga tähtis. Niis saab välja töötada sihtrühmi mõjutavaid ja nende reaalsetest vajadustest lähtuvaid tegevusi.
Sooline võrdõiguslikkus
Sooline ebavõrdsus suurendab nii naiste kui ka meeste haavatavust HIVi suhtes. HIVi leviku ennetamiseks, selle raviks ja nakatunud isikute hoolekandeks väljatöötatavate meetmete puhul tuleb arvestada naiste ja meeste erinevat staatust ja vajadusi ning meetmete võimalikku mõju soolise ebavõrdsuse vähendamisele – naiste ja meeste õiguste, kohustuste, vastutuse ja võimaluste võrdsemaks muutmisele. Eriti oluline on HIVi leviku ennetamise puhul naiste ja meeste reproduktiiv- ja seksuaalõiguste austamine ning seksuaalterviseõpetusele ja vastavale teabele ja teenustele võrdse juurdepääsu kindlustamine.
Koostöö ja partnerlus
HIVi ennetamine on valdkond, kus tulemuste saavutamine eeldab eri osaliste koostööd. Tõhus ennetustegevus ühendab riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna organisatsioonide, mittetulundusühingute, kogukondade, teadusasutuste ning rahvusvaheliste partnerite teadmised ja tegevused.
HIVi levikut mõjutavad mitmesugused tervise- ja sotsiaalvaldkonnaga seotud tegurid, seetõttu on ennetustegevused tihedalt seotud ka seksuaalsel teel levivate infektsioonide ennetamise ja raviga, seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise, uimastiennetuse ning tuberkuloosi ennetamise ja raviga. Koostöö eri valdkondade vahel aitab jõuda tõhusamalt inimesteni, kes vajavad teavet, nõustamist või teenuseid.
