Sotsiaaltöö

Tartu ülikooli Pärnu kolledžis 2024. aastal kaitstud lõputöö selgitas juhtide hinnanguid eakate seksuaalsuse käsitlemise kohta hooldekodudes ja probleeme, millega töötajad silmitsi seisavad.

Kui palju dementsust Eestis diagnoositakse ja milliseid andmeid on dementsusega inimeste kohta, kes saavad üldhooldusteenust?

Piret Salmistu küsis oma magistriuurimuses nii hooldekodu personalilt kui ka elanikelt nende tõlgendusi seksuaalsusest ja intiimsusest hooldekodus. Selgus, et hooldekodus elavad inimesed väljendavad oma seksuaalsust väga erinevalt, kuid nii ühiskonnas kui ka asutustes esineb sellesse veel negatiivset suhtumist.

Tähtis on, et igaüks saaks elada täisväärtuslikult ja saaksime seda võimaldada ka lähedastele. Ornamini funktsionaalsed nõud ongi selleks mõeldud, et aidata kognitiivsete ning teiste probleemide korral iseseisvalt süüa ja juua.

Augusti lõpus vestlesid kolme hooldekodu esindajad dementsusega inimeste toetamisest ning jagasid töörõõme ja -muresid. Oluliseks peetakse töötajate järjepidevat koolitamist. Peab olema ka piisavalt aega, et tegevust kohandada hooldekodu elaniku ja tema elukogemuse alusel.

Dementsusega patsientide ravi- ja hooldusvajadus on suur ning üsna keeruline. Sellele sihtrühmale teenuste osutamine vajab rohkem tähelepanu ja süsteemset käsitlust, et välja töötada patsientide terviklik raviteekond.