Rahvusvaheline töövarjutamine hoolekandes annab kogemusi ja muudab mõtte- ning tegutsemisviisi!

Südamekodude grupp on Eesti eri piirkondades üldhooldusteenust osutav suurim ettevõte, kuhu kuulub 12 eakatekodu. Kolmeteistkümnes maja avatakse 2026. aasta suvel. Südamekodude eesmärk on olla parim kodulähedane hooldusteenuse osutaja, mis tähendab teenuse kõrget kvaliteeti ja elukeskkonda, kus on turvaline ning mugav vanaduspõlve veeta. Sellega käib kaasas pidev töötajate arendamine, juhendamine ja koolitamine. Südamekodudes töötab peaaegu 700 töötajat.

Aastatel 2024 ja 2025 käisid Südamekodude õed ning hooldusjuhid Erasmus+ programmi toel rahvusvahelistel õpirännetel Malta, Portugali ja Sloveenia hoolekandeasutustes töövarjuks. Soovisime avardada osalejate vaadet ja mõtteviisi, et nad oskaksid Südamekodudes kolleege paremini õpetada ning juhendada. Rahvusvahelise õpikogemuse said 30 Südamekodu töötajat, kes oma teadmisi ja oskusi kolleegidele edasi jagavad.

Mujal Euroopas pannakse suuremat rõhku tervishoiuteenustele nii majasiseselt kui ka enne teenusele tulekut.

Täiskasvanuhariduse Erasmus+ õpiränne annab võimaluse õppida päriselust, mitte ainult koolitusruumis. Südamekodude meeskond võttiski selle võimaluse maksimaalselt kasutusele, et täiendada oma tööriistakasti ja õppida parimatest kogemustest, mis võimaldaksid Eestis oma teenuseid veel paremini korraldada.

Miks minna õppima teise riiki?

Rahvusvaheline kogemus ei seisne ainult teenuste võrdlemises, mida tehakse teistmoodi, mis on sarnane. Olulisem on mõtteviis ja vaate avardamine: milline on organisatsioonikultuur, kuidas luuakse kodutunnet, kuidas toetatakse eakate iseseisvust, milline on hooldus- või tervishoiutöötaja roll või kuidas hoolekandeasutus saab olla inspireeriv töökoht.

Südamekodude õed ja hooldusjuhid hindasid õpikogemust kõrgelt. „Rahvusvaheline kogemus andis mulle teadmise, et kõikjal soovivad eakad samu, väga inimlikke asju: sooja tuba, toitu, lahket meelt, rahulikku elukeskkonda, ärakuulamist ja abi murede lahendamisel, mõttekaaslasi ning võimalust tegeleda oma hobidega. Meie püüdlus võiks olla teha kõik meist olenev, et vanaduspõlv eakatekodus mööduks inimväärselt ja väärikalt. Tänu töövarjutamisele püüame oma töös rohkem rakendada praktikat, et kõik, ka suurte liikumisraskustega elanikud, kas või üks kord päeva jooksul voodist välja aidataks,“ sõnas Merivälja Südamekodu õde Mall Leismann.

Kõige inspireerivam oli interdistsiplinaarne käsitlus ja kliendi vajadustega arvestav päevakava.

Iga riigi hoolekandesüsteem on veidi erinev. Leidub palju sarnasusi Eesti eakatekodude tööga, kuid on ka palju põhimõttelisi erinevusi. Mujal Euroopas pannakse suuremat rõhku tervishoiuteenustele nii majasiseselt kui ka enne teenusele tulekut. Paljudes eakatekodudes töötab perearst kohapeal või külastab majaelanikke mitu korda nädalas. Lisaks aitavad tegevus- ja füsioterapeudid iga päev kaasa eakate iseseisva toimetuleku parendamisse.

Malta – tugev süsteem ja digiteerimise algus

Esimene õpiränne 2024. aasta sügisel viis õed ja hooldusjuhid Maltale CareMalta eakatekodusse. Töövarjutamine võimaldas meil näha suure hoolekandegrupi toimimismudelit rahvusvahelisel tasandil. Õpiti tundma sealse eakatekodu hooldustöö dokumenteerimist, õdede töökorraldust, töötaja elukaare toetamist ja usulisi eripärasid.

Malta kogemusest võib esile tuua süsteemse personalitöö, digiteerimise ja kogukonna suure toetuse.

• Professionaalne personalijuhtimine: värbamisest töölt lahkumiseni on personalitugi süsteemselt korraldatud. Töötaja karjääritee ning sisekoolituste süsteem on kindel ja toetab personali pädevust ning arengut.
• Dokumenteerimine ja digiteerimine areneb kiiresti ning seda peetakse väga oluliseks. Töötajad dokumenteerivad hooldustööd digivahendite abil.
• Eakate toetamisel on oluline tegevusterapeutide töö ja kogukonna kaasamine. Näiteks käivad kohalikud ratsapolitseinikud või koeraomanikud eakaid rõõmustamas.

Maltal tehakse tihedat koostööd kohalike kirikutega, sest elanikkond on usklik. Eakatekodus on oma kabel, kus jutlused toimuvad iga päev. Elanikesse suhtutakse väärikalt, hommikul kedagi hügieenitoiminguteks ei äratata: igaüks ärkab omal ajal ja sööb hommikust siis, kui hommikutoimingud tehtud.

Portugal – suur organisatsioon, personaalne suhtumine

Portugali Fundação AFID Diferença külastus oli kõige mitmekesisem kogemus. Organisatsioon teenindab ligi 1500 klienti, mitte ainult eakaid, vaid ka erivajadusega inimesi, dementsusega elanikke, lapsi ja rehabilitatsiooniteenuse vajajaid. Eakatekodus on välise teenuseosutajana õde majas 14 tundi päevas ja teenindab üksi 63 klienti, kuid hooldustöö kvaliteet ja inimlikkus ei kannata.

Kõige inspireerivam oli interdistsiplinaarne käsitlus ja kliendi vajadustega arvestav päevakava.

• Iga klient abistatakse iga päev voodist välja, olenemata tema liikumisvõimest. Kõigile on tagatud sobivad ergonoomilised istumis- või lamamisvõimalused.
• Igahommikune üldpesu on tavapärane, mitte erand. Vaid üksikud eakad, kes ei soovi iga päev dušši või kelle hetke tervisesisund seda ei võimalda, jätavad igahommikuse üldpesu vahele.
• Tundetuba (hollandi keeles snoezelen) kasutatakse nii dementsusega inimeste stimuleerimiseks kui ka lõõgastuseks. Tuba saab kasutada vaid koos koolitatud terapeudiga.
• Söögikorrad on päeva keskpunkt: toit on oluline kultuuri osa. Söögisaalis on lauad kaetud nagu restoranis. Mitu korda päevas viiakse tegevustubadesse suupisteid (nt tarretis või õunaviilud), et eakad saaksid kudumisel või ristsõnade lahendamisel pause teha. Tegevustubades tehakse ka maniküüri: elanik ei pea selle jaoks mujale liikuma, vaid maniküürija tuleb ise tema juurde.

Värska Südamekodu hooldusjuht Leena Mets sõnas, et teda üllatas töötajate rõõmsameelsus. „Kõike tehti naeratusega, naljatades ja tundes rõõmu oma tööst“. Eestlased on vaoshoitumad ja näitavad oma emotsioone vähem välja.

Sloveenia – kodutunne, liikumine ja lähedaste kaasatus

Sloveenia hoolekandesüsteem toetub oluliselt rohkem meditsiinile kui Eestis. Õena saab töötada nii kutsekeskharidusega õde kui ka kõrgharidusega registreeritud õde. Igaühel on hooldusteenusel oma ülesanne. Hooldekodu elanike igapäevaelus oli väga tähtis füüsiline liikumine: toetati eakate liikumissoovi ja olla kehaliselt aktiivne. Ollakse seisukohal, et voodi ei ole elukoht, vaid magamiskoht. Püsivalt voodis viibivaid eakaid elanikke on Sloveenias vähe nagu ka Portugalis, sest igaüht aktiveeritakse iga päev, olenemata tema liikumisvõimest.

Hooldekodu elanike igapäevaelus oli väga tähtis füüsiline liikumine.

Huvitavad tähelepanekud

• Õdede, füsioterapeudi ja tegevusterapeudi osa on eakate toetamisel märkimisväärselt suurem kui Eestis. Igas eakatekodus on tegevus- ja füsioteraapia ruumid, kus saab käia võimlemas ning liikumisvõimet arendamas.
• Toit on kodune ja mitmekesine. Igas eakatekodus on kohvik. Ka ümberkaudsed linnaelanikud saavad seal käia kooki söömas, rääkimata lähedastest, kes oma eakatele vanematele külla tulevad.
• Öösel on töötajaid majas minimaalselt: ollakse seisukohal, et öösel kõik elanikud magavad, seega ei ole vaja töötajatel tööl magamas käia. Öösiti oli tööl üks hooldaja 150 või 230 kliendi kohta ja üks madalama haridusega õde.
• Sloveenias on sarnaselt Eestiga hooldesektoris suur tööjõupuudus. Seetõttu on lähedasi, kes ise käivad oma eakaid abistamas, sest teavad, et töötajatega on majas kitsas käes.

Eestiski on häid kogemusi

Kõigi kolme riigi töövarjutamised tõid selgelt esile ühe keskse tõdemuse: hooldustöö kvaliteet ei olene niivõrd riigi suurusest ega hoolekandesüsteemi ülesehitusest, vaid mõtteviisist, suhtumisest ja koostöökultuurist. Kuigi eri riikide hoolekandesüsteemid toimivad omal moel ja igast kogemusest on midagi väärtuslikku kaasa võtta, kinnitavad osalenud, et ka Eestis on head kogemused ja inspireerivad lahendused, mida teistele õpetada.

Hooldustöö kvaliteet oleneb peamiselt mõtteviisist, suhtumisest ja koostöökultuurist.

„Mind üllatas positiivselt, et mujal on töö korraldatud veidi teistmoodi: rohkem pööratakse tähelepanu individuaalsele suhtlusele ja rahuliku õhkkonna kujundamisele. Oli väga huvitav näha teistsugust tööstiili ja seda meie omaga võrrelda: see pole mitte parem ega halvem, lihtsalt erinev. Olen hakanud kasutama mõningaid ideid, mida töövarjutamisel nägin, kohandades neid meie töö eripära järgi. Jagasin ka kolleegidega väikseid suhtlemisvõtteid, motiveerimisviise ja pinge vähendamise meetodeid. Kõik see aitab muuta igapäevatööd veidi sujuvamaks ja mugavamaks nii elanike kui ka personali jaoks,“ kommenteeris Pirita Südamekodu hooldustöö spetsialist Margarita Andriyanovich. Tema ülesanne on ka toetada uute töötajate sisseelamist, seega on uued õpitud nipid olulised ka kolleegide juhendamisel ja koolitamisel.

Õppimine ei lõppe reisiga

Välisreisidel saadud kogemused ei jää pelgalt mälestuseks. Eestisse naastes jagasid õed ja hooldusjuhid oma maja töötajatele õpikogemusi ja saavad kasutada oma uusi oskusi kolleegide toetamisel. Õpitu aitab rakendada muudatusi töökorralduses ja tekitab väikeseid, kuid mõjuvaid muutusi, mis aitavad parandada teenuse kvaliteeti. „Pärast õpirännet olen pööranud senisest rohkem tähelepanu kliendikesksusele. Innustan hoolduspersonali kuulama elanike soove, kaasama neid hooldusplaanide koostamisse ja toetama nende iseseisvust igapäevatoimingutes,“ kommenteeris Tartu Südamekodu hooldusjuht Margit Hünnonen.

Õpitu aitab rakendada muudatusi töökorralduses ja tekitab väikeseid, kuid mõjuvaid muutusi, mis aitavad parandada teenuse kvaliteeti.

Personali koolitamine ja muutuste ellukutsumine õpirände järel on järjepidev töö. Hooldusjuhtidel on oluline roll hooldustöötajate juhendamisel, väljaõpetamisel ja uute töövõtete rakendamisel. Õed aitavad tekitada muutusi hooldus- ja õendustöö sidumisel, sest eakatekodus peab õendus- ja hooldustöö olema terviklik.

Õpikogemust antakse edasi ja töötajaid koolitatakse samm-sammult. Mitmes Südamekodus on meeskonnad alles moodustamisel ja uusi töötajaid lisandub pidevalt. Uute kolleegide sisseelamise toetamine, nende koolitamine ja juhendamine on igapäevane töö. Hooldusjuhid on esmased juhendajad, õed aitavad sellele kaasa tervishoiuteenuse seisukohast. Kogu meeskonna kokkukasvamist tuleb nii hooldusjuhil kui ka õdedel samuti toetada.

Erasmus+ programm on võimalus, mida hoolekandes veel liiga vähe kasutatakse

Programm Erasmus+ toetab täiskasvanuhariduse õpirännet, pakkudes võimalust arendada erialaoskusi, saada rahvusvahelist kogemust ja näha, kuidas töötab sarnane teenus teises kultuurikeskkonnas. Saadud kogemuste abil on iga osaleja ka oma teadmiste kolleegidele edasiandmisel enesekindlam, avatum ja ehk ka nõudlikum muudatuste aktseptimisel ning elluviimisel.

Välismaal koos uusi kogemusi ammutades kujunesid osalejatest üksteist toetavad meeskonnad.

Pärast väliskogemust jäädakse tõenäoliselt vähem kinni senistesse teadmisesse või praktikasse, sest ollakse näinud, et ka teistmoodi on võimalik ja teinekord ka parem. Lisaks toetab programm keeleõpet, kultuurikogemust, kutseoskuste arengut ja maailmavaate avardamist.

Eesti hoolekandevaldkonnas kasutatakse rahvusvahelist töövarjutamist veel vähe, kuid Südamekodude kogemus näitab, et see on võimalik, vajalik ja mõjus.

Rohkem infot Erasmus+ täiskasvanuhariduse õpirändest leiab Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse agentuuri kodulehelt.

Südamekodude õppereisi on rahastanud Euroopa Liit. Avaldatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autorite omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega toetuse andja nende eest ei vastuta.