Ennetustegevuse laialdase rakendamise eel tuleb silmas pidada järgmisi asjaolusid.

• Planeerida laiendamist kui muutuse elluviimist. Muudatuste juhtimise planeerimisel on vaja
  • muutuse teoreetilist raamistikku ja tegevusplaani, et mõjutatavaid tööprotsesse kohandada;
  • kommunikatsiooniplaani nii muutuse eesmärgi kui ka konkreetsete tööprotsesside kohandamise selgitamiseks ja eri tasandi juhtide kaasamiseks. See aitab tekitada ühise arusaama, mida ja miks tehakse.
• Kommunikatsioon peab olema selge ja aus
  • rakendajate saadava (isikliku) kasu kohta;
  • tegevusega kaasneva vahendite ajutise vajaduse suurenemise kohta.
• Mõelda tuleb erinevate elementide ja erineva tegevuse kohandamisele, näiteks
  • kultuuriline, sotsiaalne, majanduslik või keeleline kohandamine;
  • kuidas kohandamise andmeid kogutakse ja dokumenteeritakse, kuidas kohandamist põhjendatakse, kuidas ennetustegevuse kavandajaga arutatakse ja kuidas suuremad või väiksemad kohandused võivad olla seotud mõju saavutamisega;
  • kuidas uuritakse kohandatud tegevust ja selle mõju Eesti oludes;
  • kuidas leitakse elluviimise ja uurimise tasakaal. Mõni ennetustegevus töötatakse välja teadusasutustes ja seda on alguses põhjalikult uuritud, kuid laialdaseks elluviimiseks on vaja struktuuri, mis toetab tegevuse jätkusuutlikkust ja kvaliteetset rakendamist. Kogukonnas kujunenud ennetustegevuseks võib olla vaja järjepidevat koostööd kõrgkooli või teadlasterühmaga, et tagada hindamissüsteemi olemasolu.
• Toetada tuleb elluviijaid (nt õpetaja, tervishoiu-, sotsiaaltöötaja) nii tegevuse rakendamisel kui ka tööprotsessi kohandamisel.
• Välja tuleb töötada kvaliteedi ja mõju seiresüsteem, näiteks hindamisvahendid, andmete kogumise ja analüüsi plaan, andmete kogumise ja hoiustamise keskkond. Seiresüsteem aitab järjepidevalt jälgida tegevuse vastuvõetavust elluviijate ja sihtrühma hulgas ning seda, kuidas elluviimissüsteemid toimivad.

Rahvusvaheliste standardite (20) kohaselt peab ennetustegevuse laialdaseks rakendamiseks olema

• tehtud tegevuse tulemuslikkuse uuring ja nähtud positiivseid ning kestvaid tulemusi;
• tagatud elluviimiseks vajalik juhendamine ja tugi;
• kindel arusaam elluviimiseks vajalikest võimalustest, näiteks rahavajadus ja piisav pädevate inimeste hulk;
• tagatud mõõtmissüsteem, näiteks mõõtevahendid tegevuse rakendustäpsuse ja tulemusnäitajate mõõtmiseks;
• osalejate selge kaasamissüsteem, mis aitab tagada tegevuse ulatuse (20).

Loe edasi →