Hedvig Sultson, Sille-Liis Männik, Judit Strömpl, Triin Ulla

Peatüki eesmärk on anda ülevaade, mida kõigepealt on vaja ennetustegevuse arendamisel uurida. Selgitatakse hindamise sõnavara ja meetodeid, nt protsessi hindamist, rakendustäpsuse ja teostatavuse mõõtmist. Kirjeldatakse mõõtevahendite valimist ja esmaste tõendite kogumist mõju kohta. Samuti eetilisi põhimõtteid, mida ennetustegevuse arendamisel ja uurimisel silmas pidada. Peatükis kirjeldatud tegevus on vajalik tõendatuse kolmanda taseme saavutamiseks. Selleks peab toimimisloogika lähtuma teoreetilisest raamistikust (ptk 2) ja olema peavad esialgsed andmed ennetustegevuse soovitava mõju kohta (1).

Peatükk annab vastuse järgmistele küsimustele

• Miks on ennetustegevuse arendamisel vaja protsessi hinnata?
• Mis on rakendustäpsus ja miks on see oluline eduka ennetustegevuse elluviimisel?
• Kuidas leida rakendustäpsuse ja kohandamise tasakaal?
• Millele pöörata tähelepanu ennetustegevuse teostatavuse uurimisel?
• Kuidas koguda esmaseid tõendeid mõju kohta?
• Mis on tulemusnäitaja? Kuidas tulemusnäitajaid valida?
• Kuidas valida sobivaid mõõtevahendeid esmase mõju esmaseks uurimiseks?
• Milliste eetiliste aspektidega tuleb ennetustegevuse arendamisel ja uurimisel arvestada?
• Mis on eetikakomitee ülesanded ennetustegevuse arendamisel, kohandamisel ja elluviimisel?

Peatüki põhisõnum
Nii kohapeal kavandatud kui ka mujalt kohandatud ennetustegevuse teostatavust, sh vastuvõetavust ja rakendustäpsust, tuleb uurida enne laialdast elluviimist. Ennetustegevusele tuleb valida programmiteooriast lähtuvalt üks või mitu selget, konkreetset, põhjendatud ja hästi mõõdetavat tulemusnäitajat. Esmaste tõendite kogumisel tasub teha väike uuring. Ennetustegevuse uurimisel ja elluviimisel tuleb järgida eetikapõhimõtteid, eelkõige tagada osalejate heaolu ja vältida kahju tekitamist.

Loe edasi →