„Millest soovitad organisatsioonil alustada, et jõuda protsessiga tõendatud mõjuga sekkumiseni Eestis?“

„Soovime ennetustegevuse mõju mõõtmise süsteemi edasi arendada. Milline on hea metoodika tegevuse mõju hindamiseks?“

„Soovime konsultatsiooni, kuidas mõõta oma ennetustegevust.“

Selliseid küsimusi saadetakse ennetuse teadusnõukogule regulaarselt. See näitab, et üha enam algatusi soovib areneda tõenduspõhisemaks, kuid ei tea, millest alustada. Sarnastele küsimustele otsitakse vastuseid ka mujalt, mistõttu võivad saadud soovitused olla vastukäivad. Loodetavasti aitab käesolev juhend olukorda leevendada, pakkudes ühtset arusaama ennetustegevuse kavandamisest, arendamisest ja hindamisest. Materjali kirjutamisel osalesid erinevate erialade teadlased. See toetab sarnast lähenemist olenemata tegutsemisvaldkonnast. 

Ennetustegevus kavandatakse sageli sooviga aidata ja muuta inimeste elu paremaks. See on väärtuslik ja vajalik töö, kuid tõeline mõju ei teki iseenesest – selleks on vaja ressursse, tegevuse teadlikku arendamist, järjepidevat uurimist ja koostööd. Tõenduspõhisus ei ole pelgalt teaduslik termin – see on kvaliteedi ja usaldusväärsuse alus. See tähendab, et tegevus põhineb parimal olemasoleval teadmisel, on läbi mõeldud, selle mõju on hinnatud hea kvaliteediga uuringutes ja nähtud on häid ning püsivaid tulemusi. Iga tehtud samm tõenduspõhisemaks arenemisel aitab luua suuremat väärtust ja tagada mõju probleemide ennetamisel. 

Juhend annab ennetustegevuse kavandajale, koordineerijale ja rahastajatele samm-sammulise teekaardi, kuidas liikuda probleemi ja sihtrühma mõistmisest tegevuse uurimise, laiendamise ja kvaliteedi säilitamiseni. Soovin, et juhend oleks toeks ja inspiratsiooniks – nii uue ennetustegevuse plaanimisel kui ka olemasolevate sekkumiste arendamisel. 

Tõenduspõhisemaks arenemine ei ole sprint, vaid maraton. Soovin meile kõigile julgust ja sihikindlust selles osaleda.

Karin Streimann

Ennetuse teadusnõukogu eestvedaja

Tervise Arengu Instituut

Loe edasi →