Sotsiaaltöö

Justiitsministeeriumi ja rakendusliku antropoloogia keskuse uuringust selgus, et süüteomenetluses osalevatele noortele tekitab pingeid ja suhtlusbarjääre see, kui spetsialistid suhtuvad neisse eelarvamusega ega proovigi inimlikku kontakti luua.

Eesti kaitseväe sotsiaaltöö ajalugu ei ole pikk, kuid teha on jõutud palju. Kui varem ei olnud kaitseväes kindlat sotsiaaltöö struktuuri välja kujunenud, siis praeguseks on loodud eraldi sotsiaalteenistuse osakond.

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond koostöös MTÜ Ennetustegevuse Keskusega pakub kohalikele omavalitsustele ja asendushooldusteenuse osutajatele võimalust pilootprojekti raames kasutada laste heaolu parandamiseks pere lahendusringi meetodit.

Põhja-Sakala vallas on lähiajal teoksil paljutki – ehitatakse kogukonnamaja ja sotsiaalteenuste keskust, koostatakse heaolu profiili ja tulemustest lähtuvat heaolu arengukava. Sealses töökultuuris peetakse kõige olulisemaks inimesekesksust, koostööd valdkondade vahel ja töötajate toetamist.

Artikli eesmärk on tutvustada sel kevadel kaitstud Julia Dunetsi magistritööd, mis uuris hoolduse katkestamist hooldusperedes. Teema on oluline, sest paigutuse stabiilsus ja järjepidevus on oma sünniperedest eraldatud laste elus, ja seega ka asendushoolduse praktikas, oluline eesmärk. Kvalitatiivses uurimuses osalesid üheteist Eesti lastekaitsetöötajat ja üks PRIDE koolitaja, kes olid kokku puutunud hoolduse katkestamisega hooldusperedes.

Paljud pagulased kogevad stressi ja traumaatilisi sündmusi nii oma põgenemisteekonnal kui ka enne seda. Mitmed neist on kaotanud pereliikmed, sõbrad ja kodud, kogenud vägivalda või piinamist. Seetõttu võib neil esineda vaimse tervise probleeme, mis mõjutavad nende elu ja kohanemist oluliselt.