Sotsiaaltöö

Artiklis selgitatakse, kuidas on seotud sotsiaaltöö ja inimõigused ning kuidas saab inimõiguste normid võtta igapäevatöö, tööviiside ning poliitika kujundamise aluseks.

Erihoolekanne on läbi teinud suure arengu: asutuste füüsiline keskkond on kaasajastatud ja teenuseid osutatakse ka kogukonnas. Pikalt valdkonda panustanud Monika Salumaa näeb, et nüüd on aeg muuta teenused sisuliselt veelgi paremaks ja kõigile kättesaadavaks.

Kes olid need inimesed, keda 19. sajandil eelistati oma talumajapidamisse ülalpidamisele võtta? Mida kujutas endast 1930. aastate sotsiaalkaitses kõneainet pakkunud Göringi plaan? Mis kõrvalmõju kaasnes tööpõlgurite suunamisega maale nõukogude ajal?

Ajakirja Sotsiaaltöö 25. sünnipäevaüritusel korraldatud viktoriini jaoks ette valmistatud küsimus on seotud nii lastekaitse kui ka demograafiaga ning puudutab isaduse kohtulikku tuvastamist Eesti esimesel iseseisvusperioodil.

Artikli eesmärk on heita valgust sotsiaaltöö alal kaitstud doktoritööde sisule ja analüüsida Eesti sotsiaaltööteaduse suundumusi, lähtudes kolmekümneaastasest lähiajaloost.

„Sotsiaaltöö eriala Tallinna Ülikoolis on kinnistunud akadeemilise õppeainena, erialana ja rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusliku sotsiaaltööteadusena," kirjutab erinumbri „30 aastat sotsiaatöö õpetamist" eessõnas sotsiaaltöökoolituse pikaaegne eestvedaja, emeriitprofessor Taimi Tulva.