Otsingu tulemused

2025. aasta jaanuaris sai Tartu Ülikooli juhtimisel alguse projekt „Tähendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvapärane mõtteviis “. Projekt kestab kolm aastat (2025–2027) ning selle raames uuritakse tähendusloomet terviseinfoga seotud huvigruppides. Projekti tulemusel valmib ülevaade, mis aitab mõista: kuidas mõjutavad veebikogukondade suhtlusruumide iseärasused terviseteemalist tähendusloomet milliseid strateegiaid terviseinfo edastamisel kasutatakse ning millised neist on suhtluses osalejatele mõistetavad, usaldust äratavad ja pingeid leevendavad millised strateegiad...

Alates 1. maist saavad eestimaalased kutseid terviseuuringule, mille eesmärk on hinnata rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. Uuring hõlmab kogu Eesti elanikkonda alates 15. eluaastast.

Eesti Vabariigi Rahvatervise seadus defineerib tervise edendamist kui inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamist ning tervist toetava elukeskkonna sihipärast arendamist. Üks tervise edendamise aluseid on muuta keskkond selliseks, et tervislikud valikud oleks lihtsalt kättesaadavad. Seega on tervisedendus ulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess. Tervise edendamise seitse peamist põhimõtet (Ottawa Harta): Olla võimestav – võimaldada üksikisikutel ja kogukondadel mõjutada nii individuaalseid, sotsiaalmajanduslikke kui keskkonnast tulenevaid...

Tänane tähtpäev on pühendatud ämmaemandatele üle maailma, tunnustades nende tähtsust naiste, vastsündinute ja perede tervise eest hoolitsemisel.

Täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud 2024. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetest selgub, et Eesti 16–64-aastastest elanikest on igapäevasuitsetajaid 13,2% (meestest 18,1% ja naistest 9,7%). Nii madal pole suitsetamise levimust kirjeldav näitaja seni olnud ning veel 10 aastat tagasi oli igapäevasuitsetajaid 16–64. a elanike seas ligi veerand (26,0%).

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) on Tervise Arengu Instituudi (TAI) korraldatav regulaarne rahvastikupõhine küsitlusuuring. Alates 1990. aastast igal paarisaastal toimuv uuring käsitleb Eesti 16–64 a rahvastiku terviseseisundit ja -käitumist ning aitab mõtestada indiviidi ja ühiskonna rolle tervisemõjuritena tänaseks enam kui 30 a vältel. 2024. a kevad-suvel toimunud TKU2024 andmekogumine oli järjekorras 18. küsitluslaine. Kui kaht eelmist uuringut raamistas eelkõige COVID-19 pandeemia, siis seekordse uuringu tulemustes võib aimata Ukraina sõja...

Milised on olulised arengud ja teadmised, mis aitavad toetada terviseotsuste tegemist? Aprillikuu uudiskirjas: Värske uuring: e-sigarettide tarvitamine on tüdrukute seas kahekordistunud. Vähi sõeluuringud aitasid avastada 468 kasvajat, neist 75% varajases staadiumis, ning ennetada vähki enam kui 1500 inimesel. Tervisealane kirjaoskus tõuseb keskseks teemaks – see on võti inimkeskse ja võrdse tervishoiu saavutamisel. Emakakaelavähi kodutest võimaldab osaleda sõeluuringus mugavalt ja usaldusväärselt. Vereringeelundite haigused on Eestis suurim tervisekaotuse põhjustaja –...

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas täna 2024. aastal 15–16-aastaste õpilaste seas korraldatud Eesti koolinoorte uimastitarvitamise uuringu (ESPAD) tulemused. Tulemused näitavad, et noorte seas on uimastite, sh alkoholi, tavasigarettide ja kanepi tarvitamine vähenenud.

2024. aastal loovutas verd 28 059 inimest, seda on varasema aastaga (28 319) võrreldes mõnevõrra vähem, selgus täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast. Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 49 910 - see teeb ühe doonori kohta keskmiselt 1,8 vereloovutust, mis on sarnane varasemate aastatega.

2024. aasta tähistas olulist sammu emakakaelavähi ennetuses – esimest korda oli kogu kalendriaasta jooksul võimalik sõeluuringul osaleda kodutesti abil, kliinikusse pöördumata. Uudne testimisviis, mis võimaldab naistel võtta sõeluuringuks vajaliku proovi ise, on usaldusväärne alternatiiv kliinikus tehtavale sõeluuringule.