Ämmaemand toetab ja nõustab naist terviseteemadel – enne rasedust, raseduse ajal, sünnitusel ja sünnitusjärgsel perioodil. Lisaks on ämmaemandal oluline roll tervisekasvatuses, nõustades reproduktiivtervise, seksuaalkasvatuse ja pereplaneerimise küsimustes ning lapsevanemaks saamisel. Ämmaemand on abiks vastsündinu esmases hoolduses, nõustab ema imetamisel ja tegeleb haiguste ennetamisega. 

Statistilised faktid 2023. vs 2013:

2023. aastal töötas Eestis 523 ämmemandat (390 ametikohal), mida on viiendiku võrra enam kui aastal 2013. 

Ämmaemandate keskmine vanus oli 2023. aastal 44 eluaastat. Ämmaemandate hulgas suureneb jätkuvalt 55-aastaste ja vanemate osatähtsus, samas kasvab ka kuni 39-aastaste ämmaemandate arv (39%). 

• 

  Peamiselt töötavad ämmaemandad haiglates (89%), kuid pakuvad teenuseid ka eriarsti- ja perearstiabiasutustes ning õendusabiasutustes.

  

  Ämmaemandate roll naiste ja ka laste tervise jälgimisel on kasvanud oluliselt. Ämmaemandate ambulatoorse töö maht on võrreldes 2013. aastaga suurenenud kolmandiku võrra – 2023. aastal tehti ligi 164 000 kontaktvastuvõttu, ligi 24 000 kaugvastuvõttu ja ligi 4 000 koduvisiiti. 

  

  Aastate jooksul on muutunud ämmaemanda ja naistearsti tööjaotus raseduse jälgimisel. Kui varem tegeles raseduse jälgimisega peamiselt naistearst, siis viimastel aastatel on oluliselt suurenenud ämmaemandate roll. 2023. aastal külastati ämmaemandat keskmiselt kaheksa ja naistearsti kolm korda naise kohta. 

  

  Naistearstidel on enam aega pühendada naiste raskemate terviseprobleemidega tegelemisele. Ämmaemandate ambulatoorsete kontaktvastuvõttude arv on suurenenud pea sama palju kui see on vähenenud naistearstidel, vastavalt +27% ja -30%. 

  

  Ämmaemandate ja nende töö statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist, sealt leiab ka interaktiivsed graafikud. 

  Eva Anderson, TAI vanemanalüütik,

  Tiiu-Liisa Rummo, TAI vanemanalüütik