Otsingu tulemused
164 tulemust leiti otsingule ""
Eestis on viimastel aastatel aina enam pööratud tähelepanu kiirabisüsteemi koormatusele sotsiaalsete probleemidega. Kuigi teadusuuringuid leidub vähe, on senised andmed ja rahvusvaheline kogemus piisavalt kõnekad, et toetada sotsiaaltöötaja kaasamist erakorralise abi teenuse osutamisele.
Rahvastik vananeb, linnad kasvavad, inimeste enesemõistmine muutub mitmekesisemaks ning tehnoloogia areneb tormilise kiirusega – niisugune areng mõjutab otseselt ka sotsiaaltööd. Milline on sotsiaaltöö roll nende muutuste keskel? Just selle üle mõtisklesid kevadel Tallinna ülikooli üliõpilaste esseekonkursil osalejad. Artikli alus on essee, mis valiti konkursi kolme parima hulka.
Eelmise aasta lõpus asutatud lastekaitsetöötajate ühingu eesmärk on tugevdada lastekaitsetöötajate professionaalset identiteeti, toetada nende tööheaolu ja esindada valdkonna huve. Ühing pakub erialast kuuluvustunnet, ühishäält tööprotsesside kujundamisel ning koostöö ning teadmiste jagamise platvormi.
Üha kahanev sündimus ja sellega kaasnev rahvastiku vananemine on jäänud teiste murede varju, ootama oma aega, kui tähelepanu haaranud terav küsimus on leevenenud või lahenenud. Mida on sotsiaaltööl pakkuda, kui eri vanuses ja vajadustega hooldusperet vajavaid lapsi on palju, hooldusperesid aga vähe, ning rahvastik vananeb?
Sotsiaalministeerium esitas 2025. aasta kevadel kooskõlastamiseks seaduseelnõu, millega ajakohastatakse toimetulekutoetuse regulatsiooni. Eesmärk on muuta toetuse määramise alused õiglasemaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks.
Eesti vähihaigestumuse andmed on tänu rahvusvaheliselt tunnustatud rahvastikupõhisele vähiregistrile kättesaadavad juba alates 1968. aastast. Aja jooksul on diagnoositud vähijuhtude arv oluliselt kasvanud. 2022. aastal jõudis vähijuhtude arv tagasi COVID-19 pandeemia eelsele tasemele ja Eestis registreeriti kokku 9196 vähi esmasjuhtu, millest 4563 diagnoositi meestel ja 4633 naistel.