Mida tähendavad toimetulekutoetuse määramise muudatused kohalikele omavalitsustele ja sotsiaaltöötajatele?

Kuidas mõjutavad muudatused kohalikke omavalitsusi (KOV) ja sotsiaaltöötajaid, kelle igapäevatöö on toimetulekutoetuse taotlusi üle vaadata ja toetusi määrata?

Muudatuste lähtekohad

Seaduseelnõu põhineb mitme uuringu ja riigikontrolli auditi soovitustel ning praktilise kogemuse tagasisidel. Riigikontrolli auditis (2023) ja Praxise analüüsis (Melesk jt 2022) toodi probleemidena esile ebaühtlane menetluskoormus, ebatõhus andmekogumine ja piirkondlike erinevuste süvenemine. Samal ajal soovitab Euroopa Komisjon (2023) liikmesriikidel ajakohastada miinimumsissetuleku skeeme, tuginedes Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetele.

Toimetulekutoetus on viimane abimeede, millele abivajaja loota saab, seega on eriti oluline, et abi jõuaks nendeni, kes seda päriselt vajavad. Selleks tuleb koguda päris palju andmeid, kuid toetuse taotluse menetlemine ei tohi muutuda sotsiaaltöötajale ebamõistlikult koormavaks. Eelnõu täidab seega kolme ülesannet: 

1) lihtsustada toetuse taotlemise protsessi; 

2) toetada peresid ja soodustada töötamist; 

3) muuta eluasemekulude arvestamise põhimõtted selgemaks.

Lihtsam ja õiglasem toetuse taotlemise protsess

Toetuse taotlemise protsess muutub selgusemaks ning väheneb KOV-ide halduskoormus. Riigikontrolli auditis (2023) juhiti tähelepanu asjaolule, et kuigi seadus on üks, esineb siiski toetuse taotlejate ebavõrdset kohtlemist: mõnedes Eesti piirkondades pidid abivajajad esitama rohkem andmeid, kui seadus tegelikult nõudis. Juba seaduse väljatöötamiskavatsusega koos töötati välja ühtne taotlusvorm, mis tagab, et andmeid küsitakse ühtsetel alustel. 

Toetuse taotluse menetlemine ei tohi muutuda sotsiaaltöötajale ebamõistlikult koormavaks.

Osa andmeid, mida senini pidi esitama taotleja, saadakse nüüd automaatselt registritest. Näiteks teavet sotsiaalse seisundi kohta ei pea enam taotlusele märkima, sest vajalikud päringud tehakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) kaudu. Sotsiaaltöötajatele tähendab see, et andmeid ei pea nii palju käsitsi sisestama ega kontrollima, mis säästab aega ja lubab keskenduda inimese abivajaduse sisulisele hindamisele. Vajaduse korral aga saab lisada andmed sotsiaalse seisundi kohta ka käsitsi, näiteks juhul, kui registritest ei õnnestu infot saada või andmeid on tarvis täpsustada.

Seadus võimaldab sotsiaaltöötajal võtta juba praegu toetuse taotleja sissetuleku hindamisel arvesse talle kuuluvat vara. Näiteks kui inimesel on teine korter või mitu sõidukit, siis toetuse taotlemise asemel saab ta toimetulekuks vajalikku raha hankida sellise vara müügist või üürile andmisest.  Muudatus seisneb selles, et kui seni tuli varasid igal juhul hinnata kohe esimesel taotlemisel, siis edaspidi on võimalik seda ka edasi lükata ning hinnata varasid hiljemalt siis, kui esitatakse neljas taotlus 12 kuu jooksul. Võttes arvesse, et umbes kolmandik toetuse saajaist taotleb toimetulekutoetust vaid üks kuni kolm korda aastas, väheneb oluliselt nii taotleja kui ka menetleja koormus.

Loomulikult ei tähenda varaga arvestamine seda, et inimest kohustatakse oma kodu või töölesõiduks vajalikku autot müüma. Kui vara vajatakse igapäevaseks toimetulekuks, ei tohi selle müümist eeldada. Küll aga võib esineda olukordi, kus inimesel on võimalik kasutada varasid sissetulekuallikana, ja siis võib teha kaalutusotsuse talle toetust mitte maksta. 

Osa andmeid, mida senini pidi esitama taotleja, saadakse nüüd automaatselt registritest.

Suurema uuendusena saab edaspidi sissetulekuna arvesse võtta ka inimese arvel olevat raha. Praeguse korra järgi lähtutakse toetuse määramisel vaid eelmisel kuul laekunud netosissetulekust. Seetõttu tuleb ette olukordi, kus inimesel on kontol suur summa, nt on ta võtnud välja pensioni II sambasse kogutud raha, kuid ta kvalifitseerub siiski toetusele, sest toetuse taotlemisele eelnenud kuul oli tema sissetulek väike. 

See on ebaõiglane ja vastuolus toetuse eesmärgiga. Uue korra jõustudes saab toetust määrates hinnata ka seda, kas inimesel on olemas piisavad säästud, et ennast ajutiselt ise aidata. Samas kehtestatakse seaduses selge piir: kuni kahekordse toimetulekupiiri ulatuses olevat summat kontol ei loeta sissetuleku ega varade hulka. Inimesel võivad olla mõistlikud säästud „igaks juhuks“, neist ei sunnita loobuma.

Selgemaks muutub ka kontoväljavõtete esitamise nõue. Kuigi praktikas on see juba levinud, määratakse seaduses nüüd täpselt, et väljavõtete esitamine on kohustuslik, samuti on täpsustatud, mis kuude väljavõtted tuleb esitada. See aitab vältida vaidlusi taotluste menetlemisel ja võimaldab hinnata abivajadust usaldusväärsemalt.

Perekondi ja töötamist toetavad muudatused

Mitu muudatust aitavad paremini toetada peresid. Näiteks arvestatakse edaspidi 18–19-aastase õppiva noorega kui pereliikmega sarnaselt alaealiste lastega. Senini vähenes niisuguse noore toimetulekupiir pärast 18-aastaseks saamist täiskasvanule kehtestatud piirini (2025. aastal 160 eurot), edaspidi aga jätkatakse õppimise korral toimetulekupiiri arvestamist lapsele kehtestatud piiri alusel (2025. aastal 240 eurot). 

Kohalikud omavalitsused saavad muudatusteks valmistuma hakata juba nüüd.

Samuti säilib sellisel juhul sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvist 135 tulenev õigus täiendavale sotsiaaltoetusele, kui lisaks taotlejale on peres vaid alaealised või õppivad lapsed, näiteks juhul, kui vanem kasvatab lapsi üksi. See tähendab, et pere saab selle pereliikme eest arvestuslikult 95 eurot rohkem kui varem.

Sotsiaaltöötajale on tähtis, et muudatused ei too kaasa keerulisemaid arvestusi. Õppimine tehakse kindlaks enamasti registri kaudu, erandjuhtumite korral saab toetuda pere esitatud tõenditele.

Teine oluline muudatus on ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu käsitlemine töise sissetulekuna. See võimaldab toetusesaajal sujuvamalt tööle naasta ja sissetulekut suurendada, ilma et õigus toetusele kohe kaoks. Menetlemise seisukohast tähendab see, et STAR-i tuleb lisada uus võimalus ettevõtluskontolt laekuva info käsitlemiseks, kuid KOV-idele see uut tööd ei too, pigem suureneb läbipaistvus.

Eluasemekulude hüvitamine: vähem kuritarvitusi, rohkem õiglust

Senine praktika on näidanud, et toetust on vahel kuritarvitatud, kasutades perekondlikke või ärihuvidel põhinevaid skeeme, näiteks on üürileping sõlmitud toetuse saaja enda või pereliikme äriühinguga. Selliseid olukordi uus kord enam ei võimalda: toetuse arvestamisel ei võeta enam selliseid üürilepinguid arvesse.

Ka see muudatus pigem lihtsustab sotsiaaltöötaja tööd. Vaidlused toetuse sihipärase kasutamise üle vähenevad ja kord annab kindlama aluse otsuste langetamiseks.

Lisaks ütleb uus kord selgelt, et varem hüvitatud eluasemekulud peavad olema ka tegelikult tasutud ja toetuse korduval taotlemisel tuleb seda vajaduse korral ka tõendada. Kontoväljavõtete kaudu saab kulude tasumist enamasti lihtsasti kontrollida ning sellega ei teki lisatööd.

Suurem õigusselgus ja väiksem halduskoormus

Eelnõu koostamise ajal oli üks keskne eesmärk tagada, et KOV-ide töö ei muutuks keerulisemaks. Enamik muudatusi kinnistab praktikas juba toimivaid lahendusi või toob selgust, sealhulgas näiteks

• ajateenijatele toetuse määramine vaid eluasemekulude ulatuses;
• mitmest allikast sama kulutuse katmise ennetamine;
• eluasemelaenu maksete täpsustused ja maksepuhkuse arvestamine;
• mitmekesiste peremudelite arvestamine toetuse määramisel.

Kõik muudatused on kavandatud nii, et need ei too juurde mehaanilist lisatööd, vaid pigem vähendavad tõlgendusruumi ning suurendavad otsuste õigusselgust.

Mis saab edasi?

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatused esitati 2025. aasta kevadel kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele, linnade ja valdade liidule ning avalikuks arvamuse avaldamiseks teistele asjaosalistele. Plaanide järgi peaks eelnõu olema valitsuses arutelul augustis ja riigikogu võiks seadusemuudatused vastu võtta veel käesoleval aastal, kuid lõplikult oleneb see rahvasaadikute otsusest. Praegu on muudatuste jõustumine kavandatud kahes etapis ja esialgne ajakava on järgmine:

• 1. jaanuaril 2026 jõustub enamik muudatusi, sealhulgas:
  • kontoväljavõtete esitamise nõue ja varade hindamise täpsustused;
  • eluasemekulude hüvitamise selgem kord (nt üürilepingute kehtivus, maksepuhkuse arvestamine);
  • uue mõiste „esmane toimetulek“ kasutuselevõtt senise „inimväärse äraelamise“ asemel.
• 1. aprillil 2027 jõustuvad muudatused, mis eeldavad infosüsteemi STAR arendusi, näiteks
  • ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu käsitlemine töise sissetulekuna;
  • õppivate täisealiste laste arvestamine pereliikmena;

  • võimalus arvestada toetust paindlikumalt peredele, kus laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures.

STAR-i arendused võtavad aega, sest need tuleb hoolikalt testida ja menetlejaid koolitada, et tagada sujuv üleminek.

Seadusemuudatused tagavad selgema, ühtlasema ja õiglasema korralduse.

Kohalikud omavalitsused saavad muudatusteks valmistuma hakata juba nüüd: sotsiaalkindlustusamet ja sotsiaalministeerium pakuvad tuge, jagades selgitusi ja juhendmaterjale, et tagada ühtne ja õiglane praktika kogu Eestis.

Rohkem õiglust, vähem vaidlusi

Toimetulekutoetus peab jõudma õigete inimesteni, kuid sama tähtis on, et sotsiaaltöötaja ei kulutaks aega tarbetule andmete kogumisele või nende keerulisele tõlgendamisele. Uus kord aitab sellele paremini kaasa. Seadusemuudatused tagavad selgema, ühtlasema ja õiglasema korralduse, kus KOV-idel on ühesugune tegutsemisraamistik ning toetuse menetlemine on varasemast vähem bürokraatlik.

Sotsiaaltöötajate töö muutub selle tulemusena rohkem sisuliseks: tähelepanu saab keskendada inimese tegelikule toetamisele, mitte dokumentide nõudmisele.

Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.