Eesti tervishoiusüsteem on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid edusamme, kuid seisab endiselt silmitsi mitme probleemiga. OECD terviseosakonna juhataja Francesca Colombo sõnul on tervishoiusüsteemi põhieesmärk tagada rahva hea tervis, mida saab mõõta oodatava eluea ja elukvaliteedi tõusu kaudu (Heinsalu, 2024). Tervishoiusüsteemide tõhususe tagamiseks on oluline, et tervishoiuteenused oleksid kvaliteetsed, kättesaadavad kogu elanikkonnale ja patsiendikesksed.

Eesti tervishoiusüsteem on tsentraliseeritud ja põhineb kohustuslikul ning solidaarsel ravikindlustusel ehk kõik sotsiaalmaksu maksjad annavad oma osa riigi ravikindlustussüsteemi. Eesti tervishoiusüsteemi rahastatakse seega suuresti tööjõumaksude kaudu, kuigi riigi rahastus on järjest olulisem. Aastal 2021 moodustasid riiklikud eraldised (välja arvatud COVID-19-ga seotud ülekanded) 7,4% tervishoiukuludest (Sotsiaalministeerium, 2021a).

Ravikindlustuse seaduse järgi on kindlustuskaitse tagatud kuni 19-aastastele, riiklikku pensioni saavatele ja töötavatele sotsiaalmaksu tasuvatele inimestele, samuti enamikule õppuritele ning lapseootel naistele (Ravikindlustuse seadus). Vältimatu arstiabi on tagatud ka kindlustuseta inimestele. Lastele ja noortele on lisaks muudele tervishoiuteenustele tagatud ka hambaravi. Täiskasvanud ravikindlustatutele on tagatud tervishoiuteenused vajaduse alusel (ambulatoorne, statsionaarne jm ravi), v.a hambaravi (osaliselt hüvitatud). 

Aastal 2023 oli ravikindlustusega hõlmatud 94% Eesti elanikkonnast, sealhulgas 93% meestest ja 96% naistest. Viimase kümne aasta jooksul on ravikindlustatud inimeste osakaal suurenenud kolme protsendipunkti võrra peamiselt meeste ravikindlustuskaitsega kaetuse suurenemise tõttu (88%-lt 93%-le). 

Naiste hulgas on ravikindlustatute osakaal kogu rahvastikust püsinud stabiilselt vahemikus 94–96% (TAIg). Eestis aga on hinnanguliselt umbes 120 000 inimest, kellel puudub püsiv või osaline ravikindlustus, mis tähendab, et tervisemurede korral on nende ligipääs tervishoiuteenustele piiratud, abi võib hilineda ja hiljem kaasneda suuremad ravikulud.

Tervisekassa koondab suuremat osa avalikest tervishoiu rahastamisvahenditest ja vastutab tervishoiuteenuste ostmise eest. Tervishoiupoliitika kujundamise ja elluviimise korraldamise eest vastutab sotsiaalministeerium. Eestis on kõik suuremad haiglad avalikus omandis ja pakuvad nii statsionaarset ravi kui ka suuremat osa ambulatoorsest eriarstiabist. Seevastu enamik esmatasandi arstiabi- ja hambaraviteenuse osutajaid tegutseb eraomandis, nagu ka mõned eriarstiabi ja pikaajalise hoolduse pakkujad.