Vähk on üks juhtivaid enneaegse surma põhjuseid nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Eestis registreeritakse aastas üle 9000 vähijuhu ja ligi 3500 vähisurma. Hinnanguliselt 30–50% vähijuhtudest on välditavad, kui vähendada eluviisist ja keskkonnast tulenevaid riskitegureid ja vaktsineerida vähki põhjustavate viiruste vastu. Vähki haigestunute arvu aitavad vähendada ka emakakaelavähi ja soolevähi sõeluuring, mille eesmärk on avastada ja ravida vähieelsed muutused enne, kui need muutuvad pahaloomuliseks. Juba tekkinud vähi varasele avastamisele suunatud rinnavähi ja soolevähi sõeluuringu eesmärk on ilma sümptomiteta inimestel diagnoosida pahaloomuline kasvaja võimalikult varases staadiumis, et tõhusa ja vähem kõrvaltoimeid tekitava raviga jõuda paremate ravitulemusteni ja vähendada suremust. 

Juba ilmnenud sümptomite korral on esmatähtis õigeaegne diagnoosimine, mis oleneb ühelt poolt sellest, millal inimene ise arsti poole pöördub, teiselt poolt aga sellest, kui kiiresti rakendatakse tervishoiusüsteemis diagnostika ning suunatakse inimene ravile. Vähisurmade vältimisel ja vähipatsientide elukvaliteedi tagamisel on määrav kvaliteetne vähidiagnostika ning -ravi, ent sama tähtis on kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, hoolimata inimese elukohast, haridusest või elujärjest. Headel vähiandmetel tuginevad teadusuuringud aitavad selgitada vähi põhjuseid ja töötada välja vähi ennetamise, diagnoosimise ja ravi tõhusad abinõud.

Vähilevimus oleneb ühelt poolt haigestumusest (kui palju diagnoositakse rahvastikus uusi vähijuhte) ja teiselt poolt elulemusest (kui kaua vähidiagnoosi saanud inimesed pärast diagnoosi elavad). Eestis elas 2022. aasta 31. detsembri seisuga 70 457 inimest, kellel oli kunagi elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja, neist 28 736 mehed ja 41 721 naised. Tingituna haigestumuse suurenemisest ja elulemuse paranemisest on vähidiagnoosiga elavate inimeste arv kahekordistunud, võrreldes 2000. aastate algusega. Vähiga elavate inimeste seas oli meestel levinuim eesnäärmevähi (43%) ja naistel rinnavähi diagnoos (31%) (Zimmermann jt, 2024).

Üleeuroopalise uuringu andmete kohaselt elas 2020. aastal Euroopas hinnanguliselt 23,7 miljonit inimest, kellel oli elu jooksul diagnoositud vähk (vanusestandarditud levimusmäär Euroopas 4783 / 100 000 kohta, Eestis 4109 / 100 000). Umbes 40%-l naistest ja meestest oli diagnoositud vastavalt rinna- või eesnäärmevähk. Mõlemal sool oli sageduselt teisel kohal käär- ja pärasoolevähk (De Angelis jt, 2024).

Vähitõrje all mõistetakse kogu vähivastast tegevust vähiennetusest tavaellu naasmiseni pärast tervenemist või väärika elulõpuni. TAI teadlaste juhtimisel ja paljude osaliste koostöös koostati 2020. ja 2021. aastal riiklik vähitõrje tegevuskava, milles sõnastati aastateks 2021– 2030 pikaajalised eesmärgid ja esmatähtsad ülesanded, mis on kooskõlas Euroopa vähitõrje eesmärkidega.

Seekordses rahvastiku tervise aastaraamatus võtamegi tähelepanu keskmesse vähitõrje ja anname ülevaate Eesti vähitõrjemeetmete tulemuslikkusest. Ülevaade põhineb seireandmetel ja teadusuuringute tulemustel. Esitame ka ettepanekud, mille elluviimine aitaks Eestis kaasa vähitõrje tegevuskava eesmärkide saavutamiseks.

Vähiepidemioloogilised uuringud, et teadusuuringute tulemustega toetada riigi vähitõrjepoliitika kujundamist ja rakendamist on olnud üks TAI juhtivaid uurimissuundi juba aastakümneid. Peamiselt põhinevad uuringud pika ajalooga vähiregistri andmetel, mis ulatuvad 1968. aastasse, aga ka surma põhjuste registri ja vähi sõeluuringute registri andmetel ning täiendavalt kogutud kliinilistel, sotsiaaldemograafilistel jt andmetel.

Sekkumisuuringutega töötatakse välja uusi tervishoiulahendusi, nende hulgas ka ebavõrdsuse vähendamiseks. Paralleelselt teadusuuringutega arendatakse pidevalt registreid ja parandatakse andmekvaliteeti. Vähi riskitegurite kohta rahvastikus annavad teavet regulaarsed seireuuringud.

Aastatel 2020–2024 korraldas TAI Eesti teadusagentuuri rahastatud uurimisprojekti „Vähiravi ja -tulemite parandamine: reaalandmetele tuginev rahvastikupõhine uuring“, mille eesmärk oli saada uusi teadmisi vähi esinemise ja mõjurite kohta ning seega parandada vähiravi kvaliteeti ja vähitulemeid. 

Projekti tulemused aitavad kindlaks teha riskirühmi, võimaldavad hinnata riiklike vähitõrjemeetmete tõhusust, tagavad teabe poliitikakujundajatele ja aitavad kaasa kliiniliste otsuste langetamisele. Eesmärgi saavutamiseks tehti mitu epidemioloogilist uuringut, milles uuriti vähidiagnostika ja -ravi kasutamist ning efekti vähitulemitele, sõeluuringute mõju ja tõhusust ning sotsiaalsete tegurite rolli vähi esinemises.