Rahvatervishoiu eesmärkide saavutamiseks on vaja süsteemset ning valdkonnaülest käsitlust, sest inimeste tervisekäitumist mõjutavad mitmed sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnategurid. Seetõttu tuleb ennetus ja tervisedendus siduda tervishoiu-, haridus-, sotsiaal-, tööturu- ja keskkonnapoliitikaga, et saavutada püsivaid ja laiaulatuslikke tulemusi. 

Eestis põhjustavad ennetatavad terviseprobleemid märkimisväärset kahju nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale. Suur osa neist on seotud eluviisi ja käitumuslike riskiteguritega, nagu tasakaalustamata toitumine, vähene füüsiline aktiivsus ning alkoholi, tubaka- ja nikotiinitoodete ja narkootikumide tarvitamine. Neid mõjutavad omakorda perekonna, hariduse, töö ja kogukonnaga seotud tegurid, mis võivad suurendada või vähendada terviseriskide tekkimise tõenäosust. 

Ennetuse peaeesmärk on seetõttu mõjutada keskkonnaga seotud riski- ja kaitsetegureid. Selleks sobivad tõendatud tulemuslikkusega ennetustegevused, mille mõju oleneb nii nende sisust kui ka sihtrühma kaasatusest. Edukas ennetustöö eeldab tõhusat korraldust, piisavat rahastust ja pädevaid spetsialiste.