Sotsiaaltöö

Kopsuvähk on Eestis üks suurima suremusega vähivorme, mida sageli diagnoositakse alles haiguse hilises staadiumis. Artiklis tutvustatakse andmeanalüüsi tulemusi, mis avavad uue ja tervikliku vaate kopsuvähipatsientide liikumisele tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ning toovad esile olulisemad kitsaskohad ja toetuse vajadused kogu vähiteekonna jooksul.

2022. aasta veebruaris lahvatanud täiemahuline sõda Ukrainas sundis miljoneid inimesi jätma maha oma kodud ja otsima turvalisust teistes riikides. Eesti oli üks neist riikidest, kus loodi kiiresti süsteem, et pakkuda saabujatele ajutist peavarju ja esimest tuge. Milline oli Ukraina sõjapõgenike elu lühiajalistes majutuskohtades? Kuidas aitasid psühhosotsiaalse kriisiabi teenused neil kohaneda ja uue eluga alustada?

Alates 2022. aastast on Eestisse saabunud tuhandeid Ukraina naispõgenikke, kelle kohanemist takistavad keelebarjäär, töö- ja pereelu ühitamise raskused ning sooline ebavõrdsus. Mõttekoja Praxis ja Ukraina naiste korraldatud uuring tõi esile peamised probleemid, nagu dokumentide viivitused, tööturule pääsemise takistused ja ebapiisav tugi. Artikkel käsitleb neid murekohti ja pakub lahendusi, kuidas saaks Eesti põgenikke paremini paremini toetada.

Kas ühiskond on valmis toetama noori, et ennetada nende sattumist kinnipidamisasutustesse? Kinnisest asutusest vabanenud noored aga seisavad sageli silmitsi usaldamatuse ja negatiivsete eelarvamustega, mis takistab neil uuesti jalule saada. Häbimärgistamine võib vähendada eneseusku ja suurendada korduvkuritegevuse riski.

Jagan artiklis mõtteid sotsiaaltöö kui elukutse arengust Eestis ja uurimisteekonnal saadud kogemusi. Toetun oma doktoritöö teoreetilisele osale, neljale uurimusele ja nende järeldustele.

Artiklis tutvustatakse lasteabi abiliini tulemuslikkust käsitlevat uuringut, mis muuhulgas käsitles ka lasteabi ja kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate koostöövõimalusi.