Otsingu tulemused

Haigestumusstatistika on oluline tervisepoliitika kujundamiseks, arengukavade ja strateegiate väljatöötamiseks. Vastsündinute haigestumus peegeldab nii ema raseduseelset tervist kui ka ema ja lapsega raseduse ning sünnituse ajal ja järel toimuvat, sealhulgas näitab ravikvaliteeti ja aitab prognoosida lapse terviseseisundit vastsündinueast kaugemale. Ülevaate eesmärk on kirjeldada uue sünnikaardi tunnuste alusel perinataalperioodi (alates 22. rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani) haigestumuse arvestamise võimalusi ja tutvustada esimesi 2021. aasta tulemusi. Artikkel ilmus...

Sünniregistrisse (raseduse infosüsteem) kogutakse isikustatud andmed kõikide Eestis toimunud sündide kohta. Andmed võimaldavad hinnata raseduse kulgu ja jälgimist, sünnitusabi ja vastsündinute abiga seonduvat, ema ja vastsündinu tervist, haigestumist ja perinataallõpet. Lisaks on võimalik analüüsida sündimusega seotud muutusi ja teisi demograafilisi andmeid. Käesoleva uurimistöö eesmärk on hinnata sünnitusabis toimunud muutusi ja nende mõju perinataalnäitajatele viimase 30 aasta jooksul, võrreldes kahte perioodi (1992−2006 ja 2007−2021). Artikkel ilmus Eesti Arst...

Laste liikumisoskuste arendamine, kehalise aktiivsuse suurendamine ja selleks võimaluste loomine on oluline tegevusvaldkond lasteaias. Tartu Ülikooli liikumislabori ja Tervise Arengu Instituudi koostöös valminud töövahend aitab lasteaiaperel keskkonda hinnata kuues valdkonnas: 1. töötajaskond ja koostöö; 2. aktiivne vaba mäng; 3. keskkonna kujundamine; 4. õppimine liikumise kaudu ja istumisaja vähendamine; 5. aktiivne lasteaiatee; 6. organiseeritud liikumistegevus (liikumistunnid). Hindamistulemuste analüüsimine aitab üheskoos läbi mõelda, kuidas toetatakse lasteaias laste...

Riigikontroll juhtis sel aastal oma ülevaates "Eesti tervishoiu suundumused" tähelepanu tervishoiusüsteemi kitsaskohtadele. Probleemid, millele Riigikontroll osundab, on teravad – arste ja õdesid on puudu, tervishoiuteenuste kättesaadavus langeb ning kulud kasvavad. Vananevas ühiskonnas muutub tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine üha suuremaks väljakutseks. Lisaks tervishoiu tugevdamisele tuleb olukorrale lahendusi otsida ka rahvatervishoiu valdkonnast, mis pakub lahendusi ka meditsiinisüsteemi väliselt.

Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini värskes uudiskirjas: TAI personaalmeditsiini projekti juht Piret Kuhlbars annab ülevaate, milline on personaalmeditsiini projekti seis seitse kuud enne valmimist. Tervisekassa spetsialist Kärt Sõber kirjutab, millised on esmased riiklikule taristule plaanitud personaalmeditsiini teenused. Personaalmeditsiini uuenduslike teenuste arendamine võtab arvesse tervise infosüsteemi paralleelselt arendatavaid projekte ja tulevikusuundi, tuues sellesse mitmesuguseid uusi võimalusi – milliseid täpsemalt, sellest kirjutab Tervise ja Heaolu...

2023. aasta 30. juuni on päev, mil tõmbame projektile „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ juti alla. Mis on valmis ja mis valmimisel?

Taust ja eesmärk Vaimse tervise probleemid põhjustavad olulist rahvastiku tervisekadu nii Eestis kui ka mujal maailmas. Seoses COVID-19-pandeemiaga on depressiooni ja teiste vaimsete häirete esinemine sagenenud. Töö eesmärk on kirjeldada depressiooni sümptomite levimust täiskasvanud Eesti elanike hulgas ning analüüsida selle seoseid tervise ja koroonaviirushaigusega seotud teguritega. Metoodika Töö põhineb Tervise Arengu Instituudi ( TAI) 2021. aasta kevadel (13.04.–05.05.2021) korraldatud uuringu andmetel. Küsitlusele vastas 3604 inimest, uuringu vastamismäär oli 35%....

Tervise Arengu Instituudi juhitavasse personaalmeditsiini projekti on algusest peale panustanud ja olnud kaasatud ka Tervisekassa, seda eelkõige otsustustoe ja retseptikeskuse kompetentsi tõttu. Nüüd on projekt lõpusirgel ja silmapiiril paistab esimeste personaalmeditsiini teenuste rakendamine 2023. aastal. Tervisekassal on roll uute teenuste mõju hindamisel ja rahastamisel.