Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Kuhu kaob raha ja tervis ning kust tuleb leevendus tervishoiusektorile?

Arvamus

Riigikontroll juhtis sel aastal oma ülevaates "Eesti tervishoiu suundumused" tähelepanu tervishoiusüsteemi kitsaskohtadele. Probleemid, millele Riigikontroll osundab, on teravad – arste ja õdesid on puudu, tervishoiuteenuste kättesaadavus langeb ning kulud kasvavad. Vananevas ühiskonnas muutub tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine üha suuremaks väljakutseks. Lisaks tervishoiu tugevdamisele tuleb olukorrale lahendusi otsida ka rahvatervishoiu valdkonnast, mis pakub lahendusi ka meditsiinisüsteemi väliselt.

Tervena elatud aastaid ei lisandu ja piirkondlik ebavõrdsus tervises on suur

Tulekahju puhul tuleb asuda kustutama. Meie tervishoid on leekides – selle rahastus ja tervishoiutöötajate puudus vajab tähelepanu. Äriloogikast lähtudes – hetkel ületab nõudlus tervishoiuteenuste järele pakkumist ning see tendents pigem süveneb. Eesti inimeste oodatav eluiga küll pikeneb, kuid tervena elatud eluaastate kasvu viimasel dekaadil ei ole olnud. Tervisest tulenevaid piiranguid tajub Eestis iga kolmas inimene ning mida kauem elatakse piirangute ja haigustega, seda suurem on toetuste ja teenuste vajadus ning väiksem inimese enda võimekus iseseisvalt toime tulla ja täisväärtusliku elu elada. Kuigi Eesti on väike riik, siis piirkondlikud erinevused tervisenäitajates – ebavõrdsus tervises – on väga suured: tervena elatud aastate erinevus parima ja halvima näitajaga maakonna vahel on naistel kaheksa ja meestel üheksa aastat ning see lõhe suureneb. Olukorra parandamiseks ei piisa vaid üleriiklikest tegevustest.

Probleemid, millega tegeleb tervishoiud, on jäämäe tipp ning tervishoiuteenused kallid. 2021. aastal kulus Eesti Haigekassa andmetel ühe ravikindlustatud inimese kohta ligi 1200 eurot ravikindlustuse raha. Sellele lisanduvad inimeste enda kulutused ravimitele ning tervishoiuteenustele, mida Eesti Haigekassa ei rahasta. Haigestumuse ja varase suremusega, aga ka riskikäitumisega seotud kulu sotsiaal-, siseturvalisuse ja õiguskaitse valdkondadele ning saamata jäänud tulu maksude näol on paraku veelgi suuremad, rääkimata kaotatud inimeludest.

Suurima tervisekao põhjustab haigestumine südame- ja veresoonkonna haigustesse ning vähki

Siiski ei ole kaugeltki iga haigestumine paratamatu ning vajadust tervishoiuteenuste järele saab ja peab vähendama. Südame- ja veresoonkonnahaigused põhjustavad Tervise Arengu Instituudi andmetel aastas üle 8 000 inimese surma ja suurima tervisekao. Teisel kohal selles kurvas edetabelis on vähk, mille tõttu sureb aastas ca 4000 inimest ning haigestub ligi 9000 inimest. Vähijuhtude arv suureneb 2030. aastaks eeldatavalt 11 000ni. Tervist hoidva elustiiliga saab Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul ennetada 80% südame- ja veresoonkonna haigustest. Vähijuhtudest on teadaolevalt ennetatavad 40%. Ka vaimse tervise probleemid, mis Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetel eestlasi märkimisväärselt mõjutavad, on suuresti ennetatavad. Kõikvõimalikud vigastused ning nendega seotud suremus on oma olemuselt välditavad. Kesksele kohale tervena elatud eluea pikendamisel ja inimeste elukvaliteedi parandamisel tulebki seada tervisemurede ennetamine ja tervisedendus.

Kasvavat survet tervishoiusektorile saab leevendada väljaspool tervishoidu

Täpselt nii nagu on vaja tugevdada tervishoidu, on vaja pöörata senisest oluliselt rohkem tähelepanu paljude probleemide juurpõhjuste ära hoidmisele ja riskikäitumisele. Ennetustegevuste süsteemne elluviimine vajab poliitilist toetust ning olulisi lisainvesteeringuid. Lastele ja noortele suunatud riskikäitumist ennetavad tõendatud mõjuga sekkumised on ühed kulutulusaimad lahendused. Need aitavad pikemas perspektiivis hoida ära kulusid ja probleeme mitmetes eelmainitud sektorites, sh tervishoius. Näiteks vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ kulu-tulu analüüsis leiti, et iga programmi rakendamiseks kulutatud euro aitab pikas perspektiivis hoida kokku 14,40 eurot.

Tervisega seotud valikuid teevad inimesed seal, kus nad igapäevaselt elavad, töötavad, õpivad, mängivad ja veedavad oma vaba aega. Olulist rolli nii haiguste ja vaimse tervise probleemide väljakujunemisel ja ka ennetamisel mängivad füüsiline aktiivsus, toitumine, uni, suhtlemisoskused, toetav elukeskkond, hoiakud, riskikäitumine – alkoholi ja erinevate uimastite tarvitamine ning muud elustiili puudutavad tegurid. Seega tuleb süsteemselt tegeleda tervislikke valikuid toetava keskkonna loomisega nii kodus, lasteaias, koolis, töökohtades, aga ka laiemalt kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil, et vältida elustiilist tingitud haigestumist ja surmi.

Investeering tervise hoidmisse enne probleemide teket tasub tulevikus ära

Mõjusa ennetustöö inimesteni viimiseks on oluline ekspertide olemasolu, hästi toimivad asutused ja protsessid ning rahastus. Panust riskikäitumise ennetamisse ja tervist toetava keskkonna loomisesse tuleb käsitleda pikaajalise investeeringuna, mille tulemused kajastuvad tervisenäitajates aastate, vahel isegi aastakümne pärast. Seepärast on oluline tegevusi hästi sihtida ja valida, et olla kindel nende positiivses mõjus. Siinkohal tulevad appi teadlased ja rahvatervishoiu eksperdid. Oluliste otsuste tegemisele, mis aitaksid kaasa senisest tõhusamale ennetustööle ning seeläbi tervishoiu jt kulude vähendamisele, aitab loodetavasti kaasa ka vastloodud valitsuskomisjon – ennetusnõukogu, keda teadustöö ja ekspertnõuga toetab Tervise Arengu Instituut.

Inimlik on mõelda tervise hoidmisele alles siis, kui tervisemured uksele koputavad ja sageli ei ole seda koputust väga kuulda ka. Muutused inimeste käitumises, tervisetulemites ja elukvaliteedis väljenduvad pika perioodi jooksul. Ennetustegevused on sageli vähem populaarsed kui probleemide tagajärgedega tegelemine. Leekides olevad probleemkohad on nähtavad nüüd ja praegu ning loomulikult tuleb kustutustööga tegeleda. Ennetustöö on aga pikaajaline investeeringuga, mille tasuvusaeg jääb küll tulevikku, kuid mis koosmõjus kättesaadava ja kvaliteetse arstiabiga toob tulevikus paranenud tervisenäitajate näol reaalse tulu kogu ühiskonnale. Just terviskäitumise ja tervist toetava keskkonna kujundamisega saab kasvatada tervena elatud aastate arvu. See on investeering, mille tasub mõelda kohe.

Annika Veimer

Tervise Arengu Instituudi direktor

Arvamuslugu ilmus 29. novembril ERRi arvamuspoortaalis.

Tervis ja heaolu