HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis aastatel 2014–2023
Raportis esitatakse lühiülevaade HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis perioodil 2014–2023.
Viimase kümnekonna aasta jooksul on aasta-aastalt uute HIVi juhtude arv vähenenud keskmiselt 8% aastas, 2021. ja 2022. aastal pisut enam 15–17%. 2023. aastal aga uute HIVi juhtude arv kasvas 5%.
Olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik hinnata, kas on tegu nakkuse leviku kasvuga või vahepealse vähenenud testimise tagajärjel hiljem tuvastatud juhtudega. Vahepealsetel aastatel esinenud suurema languse põhjuseks ei pruukinud olla tegelik HIVi leviku vähenemine, vaid ka vähenenud testimine COVID-19 pandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukorras, mil ligipääs plaanilisele ravile ja ka anonüümsete HIV-testimise ja -nõustamise võimalustele oli piiratud. Testimine ei vähenenud väiksema riskiga inimeste hulgas – näiteks rasedad naised ja veredoonorid, küll võis seda juhtuda muudes rahvastikurühmades (näiteks meestega seksivad mehed). Selle tõttu avastamata jäänud HIVi nakatunute arvu saab hinnata alles tulevikus, kui testimise mahud taastuvad ning selgub, kas hiliseid diagnoose tuvastatakse tavapärasest enam.
HIV-testimise üldine tase on langusest hoolimata jätkuvalt väga hea. Näiteks Euroopa Liidu riikide seas, kes HIV-testimise andmeid koguvad, oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik. COVID-19 pandeemia aja kehtestatud piirangud siiski mõjutasid testimist – 2020. ja 2021. aastal vähenes testide arv ning ka näiteks meestega seksivate meeste seas viimase aasta jooksul testinute osatähtsus.
Vajalik ei ole siiski mitte ulatuslik testimise suurendamine, vaid paremini suunatud testimine neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud.
HIVi diagnoosiga inimeste keskmine vanus on kasvanud nii meeste kui naiste seas. Vanemate kui 30-aastaste osatähtsus on uute HIVi juhtude seas viimasel viiel aastal veidi suurenenud, kuid absoluutarvud veidi vähenenud. Endiselt avastatakse kõige enam HIVi juhte Tallinnas ja Ida-Virumaal.
Positiivseks trendiks on väike HIVi juhtude arv laste ja noorte seas, alla 20-aastaste hulgas on vaid üksikud juhud. Vertikaalsel teel nakkuse levik on samuti olnud väga väike – aastatel 2015–2019 ei diagnoositud mitte ühtegi juhtu. Samas diagnoositi 2022. aastal kolm ja 2023. aastal üks emalt-lapsele nakkuse leviku juht.
