Uudised

Mitmed lapsi ja noori mõjutavad negatiivsed tagajärjed (sh sõltuvusainete tarvitamine, vägivald, õigusrikkumised, vaimse tervise probleemid jm) on seotud sarnaste riski- ja kaitseteguritega.

Elurikkuse edendamine ja linnade rohelise infrastruktuuri parendamine toetab inimeste heaolu, ent arvestada tuleb ka puukidega. Samas pakuvad linnade hajusalt paiknevad, eriti niitmata, haljasalad puukidele sobivaid elutingimusi, soodustades nende kohanemist ja püsimist linnalooduses, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) käesoleval kevadel läbi viidud linnapuukide uuringust.

2022. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1531 tervishoiuteenuse osutajat, neist 48 haiglat, 411 perearstiabi-, 498 hambaravi-, 363 eriarstiabi- ja 211 muud asutust, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Uus TAI terviseinfo uudiskiri võtab kokku viimase kuu olulisemad tervisevaldkonna teadmised nii teaduses kui ka praktikas. Värskelt valminud TAI terviseinfo uudiskiri koondab varem kolmes uudiskirjas – tervisestatistika, terviseinfo ja personaalmeditsiin – ilmunud sisu uuendatud kujul.

14. ja 15. septembril võõrustas Tervise Arengu Instituut (TAI) tervisekaotuse Euroopa võrgustiku liikmete kohtumist, mille raames on Eestis ligi 70 külalist kogu Euroopast, Türgist, Armeeniast ja Lõuna-Koreast.

Aastatega on suurenenud noorte osatähtsus, keda vaevavad suitsiidimõtted. Tervise Arengu Instituudi (TAI) elluviidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2022. aasta uuringust selgus, et suitsiidimõtteid esines uuringule eelneval aastal 14% poistest ja suisa 30% tüdrukutest. Ka täiskasvanud elanikkonna hulgas paistavad selle probleemiga silma just noored, 16–24-aastased inimesed.

Tervise Arengu Instituut koostöös Tööinspektsiooniga kuulutab esmakordselt välja „Tervist edendav töökoht“ märgise taotlemisvooru. Taotlusi saab esitada igal aastal 1.–23. oktoobrini. Märgis antakse kolmeks aastaks ja selle taotlemine on tööandjale tasuta. „Tervist edendav töökoht“ märgise väljaandmise eesmärk on tunnustada organisatsioonide...

Ulatuslik teadusprojekt võttis luubi alla Balti riikide alkoholipoliitika meetmed, kõrvutades neid Poola alkoholipoliitikaga. Tulemused on veenvad – maksumuudatuste kaudu alkoholi hinna tõstmine, alkoholi füüsilise kättesaadavuse piiramine ning alkoholireklaami keelustamine aitavad oluliselt vähendada nii alkoholi tarbimist kui ka sellest põhjustatud tervisekahju, sealhulgas suremust rahvastikus. Potentsiaalselt tulemuslikke meetmeid on aga veel.