Sotsiaaltöö

Kohalikud omavalitsused üle Eesti on võtnud südameasjaks arendada oma elanikele kodulähedasi vaimse tervise teenuseid. Palusime Jõhvi valla, Haapsalu linna, Viljandi valla ja Saaremaa valla esindajatel jagada oma häid kogemusi ning kirjeldada, kuidas jätkatakse teenuste osutamisega sellest aastast uue rahastuskorra alusel.

Andmete standarditud dokumenteerimine suurendab nende usaldusväärsust ning toetab tõenduspõhist teenusekäsitlust. Ühtsetel alustel kogutud andmeid saab kasutada rahvastiku tervise seireks, statistika koostamiseks ning tervishoiu-, sotsiaal- ja töövaldkonna tegevuse planeerimiseks.

Mida teeb riik, et aidata kaasa tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimimisele? Viimasel kahel aastal on analüüsitud teiste riikide kogemusi ning peetud maakondlikke arutelusid. Koostöös mõlema valdkonna osalistega on valminud integratsiooni strateegia, mille alusel rakendatakse Eestis aastatel 2025–2028 mitmeid uusi koostööd toetavaid lahendusi.

Ajakiri Sotsiaaltöö ja paljud Eesti sotsiaalvaldkonna inimesed jäävad tänutundega mälestama selle aasta mais meie hulgast lahkunud Riho Rahuoja, ajakirja kolleegiumi liiget, kes saatis sotsiaaltöö põllul palju korda nii ministeeriumi pikaajalise asekantsleri, Hiiumaa hoolekande arendaja kui ka koostööpartnerina.

Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoda (ESJN) saatis 28. aprillil välja pressiteate, milles rõhutab, et Eesti sotsiaalhoolekande süsteem vajab senisest palju tugevamat teenuskategooriate, rahastusloogika ja personalinõuete eristamist. Avaldame pressiteate täismahus.

Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide kvalifikatsiooninõudeid saab nüüd võrdlevalt hinnata ja väljaõpet optimeerida, sest välja on töötatud selleks sobiv metoodika. Uuringuga saadi ülevaade, millised on vaimse tervise teenuseid osutavate spetsialistide kvalifikatsiooninõuded, kuidas kvalifikatsiooni omandamiseni jõutakse ja kui ajakohane ning toimiv on praegune korraldus.