Kohalikud omavalitsused kannavad hoolt elanike vaimse tervise eest

Jõhvi vallas vajatakse vaimse tervise teenuseid järjest rohkem

Kaire Põlgaste, Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juhi asetäitja

Inimeste vajadus vaimse tervise teenuste järele on suurenenud aasta-aastalt. Selle üks väga suur põhjus olnud koroonapandeemia ja sellele järgnenud ning ikka kestev Ukraina sõda, millele lisanduvad ka muud pinged. Kõigi nende asjaolude tulemusena on abi vajavate inimeste hulk märgatavalt suurenenud. Kuigi abivajadus oli ja on suur, ei julge paljud abi küsida või ei ole neil võimalik teenuste eest ise tasuda. See tekitab omakorda olukorra, et nii vaimne kui ka füüsiline tervis halveneb.

Riigi toetus võimaldas vallal osutada elanikele rohkem mitmesuguseid vaimse tervise teenuseid, kui oleks olnud võimalik valla eelarvest.

Kohalikud omavalitsused said alates septembrist 2021 kuni 2024. aasta lõpuni taotleda riigilt rahalist toetust vaimse tervise teenuste osutamiseks. Jõhvi vallavalitsus kasutas seda võimalust kolmel aastal. Rahastus oli projektipõhine, seda tuli taotleda taotlusvoorude kaudu. See oli ajamahukas ja polnud kindel, kas raha saadakse. Nii omavalitsused, teenuseosutajad kui ka inimesed jäid otsuse ootele, mitmetel teenuse vajajal tekkis paus, kui teenuseid kasutada ei saanud. Positiivne aga oli, et toetus võimaldas vallal osutada elanikele rohkem mitmesuguseid vaimse tervise teenuseid, kui oleks olnud võimalik valla eelarvest.

Iga aastaga suurenev vaimse tervise teenuste vajajate ja soovijate arv näitab, kui tähtis on selline tugi vaimse tervise toetamisel ja probleemide ennetamisel. Kuigi teenuseid osutati kõigi seda soovinud vallaelanikele kogu elukaare ulatuses, küsisid kõige rohkem abi just väikelaste vanemad, samuti oli suur laste ja noorukite osa. Peale teenuse vahetute saajate said kaudselt tuge ka nende lähedased (kaasad, lapsed, vanemad). Abi on saanud ka inimesed, kellel ei olnud varem võimalik seda endale rahaliselt lubada. Paranenud on inimeste teadlikkus, valehäbi on vähem ja ollakse rohkem valmis abi vastu võtma.

Mitmekülgne teenuste valik aitas näha, milliseid teenuseid kõige rohkem vajatakse. 

Valisime teenuseid ja teenuseosutajaid nii, et oleks võimalik hõlmata võimalikult palju erinevaid vajadusi. Inimesed said valida mitme sarnase teenuseosutaja hulgast endale sobivaima ja pääseda kiiremini teenusele. Mitmekülgne teenuste valik aitas näha, mis teenuseid vajatakse rohkem, mille järele võib vajadus edaspidi tekkida või vajadus puudub. Aastal 2022 alustasime kaheksa teenuseosutaja ja 19 teenusega, aastal 2024 oli üheksa teenuseosutajat ja üheksa teenust: psühholoogiline nõustamine, pereteraapia ja perenõustamine, „Pere lahendusring“ (PLR), esmane vaimse tervise kriisinõustamine, leinanõustamine, traumateraapia, dialektiline käitumisteraapia, kogemusnõustamine ning muu inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandav tegevus. Kõige rohkem sooviti psühholoogilist nõustamist ja pereteraapiat, kasutati ka kogemusnõustamist ja esmast vaimse tervise kriisinõustamist.

Spetsialistide vähesuse tõttu püüdsime teenuseosutajaid kaasata teistest piirkondadest. Kahjuks saime enamasti eitava vastuse, sest abivajaduse on suur ka mujal Eestis ja pikema aja jooksul ei ole selline spetsialistide pendeldamine jätkusuutlik.

Meie piirkonnas on palju venekeelseid inimesi, aga õnneks on piisavalt ka venekeelseid spetsialiste. Suurem mure on eestikeelsete spetsialistide vähesus. Teenuseid osutati eesti, vene ja ukraina keeles.

Kahel esimesel aastal ei kasutanud me kogu saadud toetust ära, kuid 2024. aastal oli abi soovijaid nii palju, et omavalitsuse planeeritud omaosalusele lisaks tuli teenuste eest täiendavalt tasuda.

Selle aasta algusest muutus vaimse tervise teenuste rahastuskord. Raha ei jaotata enam taotlusvooru kaudu, vaid jagatakse riigieelarvest omavalitsuste toetusfondi. See peaks toetama omavalitsusi vaimse tervise teenuste osutamise jätkusuutlikumal planeerimisel ja tagama püsivama rahastuse. Lähiajal muudame Jõhvi valla sotsiaalhoolekandeabi andmise korda, et vaimse tervise teenused oleksid ka edaspidi valla elanikele kättesaadavad.

Kuigi möödunud aasta näitas selgelt, et vajadus teenuste järele on järjest suurem, on riigi 2025. aastaks omavalitsustele jagatavad summad tunduvalt väiksemad, kui oli võimalik saada taotlusvoorude kaudu. Sellele vaatamata on riigi eraldatav toetus omavalitsustele suureks abiks inimeste vaimse tervise toetamisel.

Haapsalus on mitmekesine vaimse tervise teenuste valik

Kaja Rootare
Haapsalu linnavalitsuse aselinnapea

Tänu taotlusvoorudele on Haapsalu linnal olnud alates 2022. aastast võimalus pakkuda oma elanikele üle kogu elukaare mitmesuguseid vaimse tervise teenuseid.

Oluliselt laienes psühholoogilise nõustamise kättesaadavus nii individuaalse kui ka grupinõustamisena. Nõustamine oli võimalik nii eesti, vene kui ka ukraina keeles. Aastast 2022 on ukrainakeelne nõustamine vägagi oluline.

Nii teenuse vajajate kui ka sotsiaal-, lastekaitse ja haridustöötajate rõõmuks suurenes teenusetundide arv ja ka võimalus pöörduda eri valdkonna nõustajate poole: kriisinõustamine, kriisisekkumine, psühhosotsiaalne abi, hingehoidlik nõustamine, pereteraapia. See on oluline lisa tugimeeskondadele ja võrgustikele.

Psühholoogilise nõustamise kättesaadavus suurenes märkimisväärselt nii individuaalse kui ka grupinõustamisena.

Taotlusvoorude ajal korraldati Haapsalus grupiteraapiat ja vaimse tervise tugirühmi noortele ning nende vanematele: näiteks tegevuspõhine tugi- ja teraapiagrupp noortele, enesehoolegrupp, lapsevanemate tugigrupp, vaimse tervise tugirühm. Teenustena lisandusid mängu- ja saviväljateraapia. Eesmärk on leevendada ärevushäireid, toetada sotsiaalseid oskusi, vanemlust jm.

Järjepidevat teenuste osutamist raskendas raha eraldamine taotlusvoorude kaudu: vooru avanemise ootamine, taotlemine, menetlustulemuste ootamine, lepingute sõlmimine teenuse osutajatega jne. See oli ebakindel ja ajakulukas nii omavalitsusele, teenuse osutajatele kui ka elanikele. Sotsiaalhoolekande seaduse 2025. aastal jõustunud muudatuste kohaselt avanes omavalitsustele vaimse tervise toetamiseks püsivam rahastus, mis võimaldab omavalitsusel planeerida vaimse tervise teenuste osutamist jätkusuutlikumalt.

Oleme muutnud Haapsalu linnavolikogu määrust „Sotsiaalteenuste osutamise üldine kord“, kus on välja toodud osutatavad teenused: psühholoogiline nõustamine, kriisinõustamine, leinanõustamine, perenõustamine või pereteraapia, loov- ja mänguteraapia või muu täiskasvanule või alaealisele suunatud teenus.

Eelnevate aastate kogemusele toetudes on fikseeritud teenuskordade arv ja omaosalus. Vaimse tervise teenuste osutamise selline korraldus võimaldab inimestel jõuda toeni varem, mistõttu ei pea isikliku elu muresid nii palju korduvalt seletama ja suureneb enda vastutus.

Teenuse jätkuva vajaduse korral on inimesel või perekonnal võimalik taotleda täiendavalt vaimse tervise tuge, mis eeldab, et lastekaitsespetsialist või sotsiaaltöötaja hindab abivajadust, sh majanduslik võimekus. Haapsalu linna eelarves on selleks ettenähtud raha. Turvavõrgustiku tihendamiseks teeme koostööd nii haridus- ja sotsiaalasutuste kui ka erateenuse osutajatega.

Viljandi vald peab elanike head vaimset tervist kogukonna tugisambaks

Fredy Lumi
Viljandi vallavalitsuse täisealiste heaolu peaspetsialist

Kogukonna tugevust ja jätkusuutlikkust silmas pidades on Viljandi vald viimastel aastatel süsteemselt arendanud vaimse tervise teenuseid. Meie kogemus näitab, et investeeringud vaimse tervise tugiteenustesse ei ole ainult sotsiaalne kohustus, vaid otsene panus elanike turvatundesse ja elukvaliteeti.

Kogukonnapõhised vaimse tervise teenused on oluline lisa sotsiaal- ja haridusvaldkonna tugimeeskondadele ja võrgustikele.

Oleme aastatel 2022–2024 aktiivselt kasutanud riiklikke toetusprogramme ja projektivoore, et laiendada vaimse tervise teenuste valikut oma elanikele. Oleme võimaldanud kodulähedasi tasuta teenuseid, sealhulgas mänguteraapiat, kogemusnõustamist, kriisi- ja leinanõustamist, hingehoidlikku tuge ning abi lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimestele. Tagatud on täiskohaga vallapsühholoogi teenus.

Statistika peegeldab nõudlust teenuste järele.

• Aastal 2023. said vaimse tervise teenuseid 43 inimest, toimus 318 kohtumist.
• Aastal 2024. suurenes teenuse saajate arv 47 inimeseni ja kohtumiste arv 346-ni.
• Vallapsühholoogi toel nõustati lisaks 119 inimest, toimus 404 individuaal- ja perenõustamise kohtumist ning grupitöös osales 12 inimest. Psühholoog tegi koostööd ka koolidega.

Riigi toetusfondita ei oleks me väikse vallana suutnud seda tagada. Viljandi vald on rõngasvald, mis tähendab, et meie külad ja alevikud asuvad hajali. Riigi toetusfondi toel oleme saanud viia teenuseid ja tuge suurema hulga inimeste ja peredeni.

Eraldi väärib esiletõstmist psühholoogi töö: individuaalsed ja perenõustamised võimaldasid ennetada kriise toetada vanemlust ja lahendada keerulisi suhteprobleeme. See teenus tõi selgelt esile vajaduse kodulähedase ja varajase vaimse tervise toe järele.

Individuaalsed ja perenõustamised võimaldasid ennetada kriise, toetada vanemlust ja lahendada keerulisi suhteid.

Sellest aastast riiklik toetus vähenes ning tuli teha valikuid. Jätkame valla eelarvest teenuste rahastamist varasemaga samas mahus ja ühes teenuseosutajatega otsime uusi võimalusi projektide ning koostöö kaudu, et vaimse tervise teenused oleksid endiselt kättesaadavad. Käesoleval aastal jätkub valla psühholoogi teenus, mänguteraapia, noore vaimse tervise toetamise teenus ja tugigrupi teenus noorena seksuaalvägivalda kogenud täiskasvanutele. Pika kaalumise ja arutelu tulemusena nägime, et need on sel aastal meile esmased. Tähtis oli, et otsustasime seda koos.

Meie kogemuse põhjal vajavad kodulähedast tuge eeskätt

• lapsed ja noored, et arendada toimetulekuoskusi ja emotsionaalset vastupanu;
• täiskasvanud elukriiside ja traumakogemustega toimetulekuks;
• sõltuvuse ja kaotustega toimetulekul tuge vajavad inimesed.

Spetsialistide leidmine ja hoidmine väiksemas omavalitsuses nõuab paindlikkust ja tugevat koostööd. Hindame kõrgelt partnerlussuhteid teenuseosutajatega ja usume, et kohaliku kogukonna ning spetsialistide tihe koostöö on jätkusuutliku vaimse tervise tugisüsteemi alus. koostööd saame teha ka ilma püsilepinguta. Hetkel on suur murekoht sobiliku teenuse leidmine sõltuvushäiretega lastele. Loodame, et riigi või projektide toel saame leida-luua ka neile sobiva teenuse.

Spetsialistide leidmine ja hoidmine väiksemas omavalitsuses nõuab paindlikkust ja tugevat koostööd.

Usun, et hea vaimne tervis on hooliva kogukonna tugisammas. Meie tee on teadlikult ennetav ja jätkusuutlik: iga inimese heaolust saab eluterve kogukonna alus. On rõõm näha, et Viljandi vald peab elanike vaimse tervise toetamist tähtsaks ja näeb selle mõju kõigile. 

Saaremaa vald arendab jätkusuutlikku vaimse tervise teenuste võrgustikku 

Karoliina Roomets 
Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalnõunik

Saaremaa vald on pidanud oluliseks pakkuda oma elanikele tuge vaimse tervise valdkonnas.
Osalemine riiklikus vaimse tervise toetuse meetmes on andnud meile väärtusliku võimaluse laiendada teenuste valikut ning viia teadmine vaimse tervise hoidmise vajalikkusest ning abivõimalustest oma inimesteni.

Pea kolme projektiaasta vältel oleme liikunud edasi suunaga, kus teenused on järjest mitmekesisemad ja kättesaadavamad. Aastal 2024 pakuti Saaremaa vallas meetme raames 12 vaimse tervise teenust, sealhulgas kriisinõustamine, leinanõustamine, kogemusnõustamine, hingehoidlik nõustamine, pereteraapia ja -nõustamine ja erinevad loovteraapiad. Kokku kasutas neid teenuseid 1713 inimest, osa neist korduvalt. Väga populaarsed olid näiteks kogemusnõustamine ning pere- ja muusikateraapia.

Varasemalt oleme kasutanud taotlusvoorude kaudu saadud toetust, mis võimaldas igal aastal vastavalt kogukonna vajadustele teenuseid pakkuda. Käesolevast aastast muutunud rahastamismudel suunab omavalitsusi otsima paindlikumaid ja püsivamaid lahendusi. Oleme suunanud pilgu teenuste jätkusuutlikkusele ja püüame luua pikaajalisi koostöösuhteid spetsialistidega, kes oleksid valmis pakkuma tuge aastaringselt ja mitte ainult projekti raames.

Teenusepakkujaid valides hindame nende valmisolekut arvestada kogukondliku konteksti ja pakkuda paindlikke võimalusi.

Sihtrühmadeks on olnud lapsed, noored, pered, eakad ehk inimesed üle elukaare, kes kogevad vaimse tervisega seotud muresid, kriisiolukordi, leina või läbipõlemist. Meie kogemusel vajavad kodulähedasi teenuseid just need, kes ei suuda või julge kaugemale pöörduda, olgu põhjuseks logistilised takistused, rahalised piirangud või lihtsalt ebakindlus.

Saaremaa kui geograafiliselt eraldatud piirkond seab sageli omad piirangud nii teenuste kättesaadavuse kui ka laiapõhjalisuse osas. Oleme teadlikult panustanud koostöösse nii kohalike kui ka mandril tegutsevate spetsialistidega. Teenusepakkujaid valides hindame lisaks professionaalsusele ka nende valmisolekut arvestada kogukondliku konteksti ja pakkuda paindlikke võimalusi – kontaktteenus ja kaugteenus.

Peamised probleemid, millega silmitsi seisame, on seotud jätkusuutliku rahastuse ja teenuste ühtlase kättesaadavuse tagamisega kogu valla territooriumil. Teenused kipuvad koonduma Kuressaarde, kuigi vajadus on ka kaugemates piirkondades. Tulevikus soovime arendada koostööd spetsialistide vahel, et kujundada kliendist lähtuv mugav teenusele saamine ning ühtne toetav tugivõrgustik. Oma kogemusest tulenevalt näeme, et oluline on regulaarne kogukonna vajaduste kaardistamine, tugeva toetus- ja koostöövõrgustiku loomine ning paindlikkus.

Loe ka Kaidy Aljama artiklit „Vaimse tervise teenused kodu lähedal – omavalitsuse täiendav tugi oma inimestele.“