Sotsiaaltöö

Mida teeb riik, et aidata kaasa tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimimisele? Viimasel kahel aastal on analüüsitud teiste riikide kogemusi ning peetud maakondlikke arutelusid. Koostöös mõlema valdkonna osalistega on valminud integratsiooni strateegia, mille alusel rakendatakse Eestis aastatel 2025–2028 mitmeid uusi koostööd toetavaid lahendusi.

Uuringud kinnitavad, et lähisuhtevägivalda tuntakse ühiskonnas rohkem ära kui kunagi varem. Siiski on vaja veelgi laiendada spetsialistide teadmisi ja tugevdada koostööd, et vägivalla levikut vähendada ja pakkuda kannatanutele turvalisi lahendusi ning suunata neid sobivate tugiteenuste juurde.

Eesti haridusreformid on võtnud suuna pakkuda kvaliteetset ja kättesaadavat haridust kõigile õpilastele, ka neile, kes vajavad lisatoetust. Uue korra järgi kestab õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni.

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud lastekaitseseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, et valdkondade koostöös paremini märgata ja aidata abivajavaid lapsi ning luua tugiteenuste jätkusuutlik süsteem hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

Eestis käsitletakse julgeolekut kui tervikut ehk lähtutakse avarast või laiapindsest käsitusest, mille järgi võetakse arvesse riigi julgeolekut mõjutavaid kõiki suundumusi ja tegureid. Selle saab kokku võtta musketärliku ütlusega „Üks kõigi, kõik ühe eest“.

Arengukava keskendub esmatasandi tervishoiu ambulatoorsetele teenustele, näiteks perearstiabi, hambaravi, apteegiteenused, füsioteraapia ja kliiniline psühholoogia. Ühegi üksiku eriala arengut ei käsitleta, vaid vaadatakse esmatasandi tervishoidu kui tervikut. Sotsiaalvaldkonda nähakse olulise koostööpartneri ja sidussüsteemina.