Piirkondlikke koostöövõrgustikke ja teenuste koordineerimist toetatakse uue taotlusvooru kaudu

Anu Õun, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik

Viimaste aastate jooksul on arendatud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajate võrgustikutööd ning koordinatsioonimudeli alusel tegutsemist üheksas Eesti piirkonnas. Seda on toetatud katseprojekti, konkursi ja kahe taotlusvooru kaudu. Kogemuste põhjal on tehtud järk-järgult muudatusi, et paremini toetada keerulise ja pikaajalise abivajadusega inimesi.

Kõige tulemuslikumaks on osutunud kujundada koostöövõrgustik maakonna tasandil. Siiski ei piirdu koostöö ainult ühe piirkonnaga: võrgustikku kuuluvad teenuseosutajad ja partnerid võivad asuda ka eri maakondades. See võimaldab tegutseda paindlikumat ja leida igale inimesele sobivaima toe.

Koostöö eeldab selgeid ühiseid eesmärke, kokkulepitud töökorraldust, ülesannete ja vastutuse jaotust.

Väga väärtuslikud on olnud projektides osalenud piirkondade spetsialistide koostöökohtumised. Koostöö eeldab selgeid ühiseid eesmärke, kokkulepitud töökorraldust, ülesannete ja vastutuse jaotust. Ainult nii saab tagada, et abivajaja toetamine ei jää killustatuks ega olene vaid ühe teenuseosutaja võimekusest.

Koostöö juhtimine ja juhtumivõrgustikud

Kui abivajaduse hindamisel selgub, et inimene vajab mitme valdkonna pikaajalist tuge, võtab juhtumi korraldamise üle koordinaator. Tema peamine ülesanne on olla abivajaja ning tolle lähedaste usaldusväärne kontaktisik ja suunanäitaja. Igale koordinaatori tuge saavale inimesele koostatakse vajadustest ja eesmärkidest lähtuv isiklik plaan. Lisaks kogutakse infot inimese võrgustiku kohta: pereliikmed, spetsialistid, kogukonna tugi. Abistamisse kaasatakse kõik need, kes saavad kõige paremini toetada.

Koordinaatori teine oluline ülesanne on korralda juhtumivõrgustike kohtumisi ja edendada koostööd. See tähendab, et ta kutsub kokku osalised: arstid, sotsiaaltöötajad, nõustajad, pereliikmed ning jälgib, et kõik tegutseksid ühise plaani järgi. Just see tagab, et inimene saab igakülgset abi õigel ajal.

Abistamisse kaasatakse kõik need, kes saavad kõige paremini toetada.

Projekti suurim väärtus on, et koordinaatoril on aega inimest kuulata, tema olukorda mõista ja korraldada tegevust eesmärgipäraselt ning järjepidevalt. Kogemus näitab, et senine arendustegevus on pannud tugeva aluse tulemuslikule ja inimesekesksele toetussüsteemile. Selge struktuur, hästi toimiv koostöö ja koordinaatori keskne roll kindlustavad, et ka kõige keerulisema abivajadusega inimene ei jää abi otsimisega kimpu, vaid saab tuge õigel ajal ja õigesti.

Peagi avatakse uus taotlusvoor

Peagi avab sotsiaalministeerium projekti „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ taotlusvooru. Sellega tagatakse, et koordinatsioonimudeli alusel juba töötavad või seda proovinud, kuid tegevuse katkestanud piirkondlikud meeskonnad saavad jätkata, kuni rakendub riiklik sotsiaal- ja tervishoiuteenuste koordineerimissüsteem. Toetatakse ka tegevust piirkondades, kus koordinatsioonimudelit pole varem rakendatud ega võrgustikutööd arendatud, et riiklikule süsteemile üleminek oleks sujuvam.

Taotlusvoor on avatud kuni 31. märtsini 2026.

Toetust võib taotleda piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla või kohalik haigla; kohalik omavalitsus; üldarstiabi osutav nimistuga perearst, kes kaasab partneritena veel neli nimistuga perearsti; eri omavalitsuste ühisasutus; maakondlik arenduskeskus või maakonna kohalikke omavalitsusi ühendav liit; tervise- või perearstikeskus, kellel on partnereid kaasates kokku vähemalt viis perearstinimistut. Projekti partnerite hulgas peavad kindlasti olema taotluses nimetatud piirkonda teenindav haigla ja viis nimistuga perearsti, samuti maakonna kõik kohalikud omavalitsused (erandina Harjumaa).

Taotlusvoor on avatud kuni 31. märtsini 2026. Toetuse maksimumsumma on 235 590 eurot ühe projekti kohta ja toetuse saajalt ei nõuta omafinantseeringut.

Projekt tuleb ellu viia sellega alustamisest 24 kuu jooksul. Tegevustega võib alustada 1. jaanuarist 2026, kuid seda peab kindlasti tegema hiljemalt kahe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse teatavaks tegemisest.

Väljundnäitajad on järgmised:

• töösse on võetud vähemalt 50 kompleksjuhtumit; 
• juhtumitiim on kohtunud vähemalt 42 korda; 
• on toimunud 10 võrgustikuliikmete kohtumist;
• on koostatud piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö strateegia, kokku lepitud eesmärgid ja tulemusnäitajad; 
• moodustatud on TERVIK ehk maakonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajate formaliseeritud koostöövõrgustik.

Taotlusvooru avamise info avalikustatakse riigi tugiteenuste keskuse (RTK) veebilehel.

Loe ka sotsiaalministeeriumi uudist Rohkem omavalitsusi saavad võimaluse alustada tervishoiu ja hoolekande koostööd.