Sotsiaaltöö

Abivajava inimese jaoks on tervishoiu ja hoolekande piirid tihti kunstlikud. Abivajaduse tekkides ei ole inimesele oluline, kas vajalikku teenust rahastab kohalik omavalitsus, sotsiaalkindlustusamet või haigekassa – ootus on, et riik tuleb raskel hetkel appi.

WHO QualityRights teenuste kvaliteedi hindamismetoodika, hoolekande- ja tervishoiuasutustele mõeldud juhiste ja värskelt avatud eestikeelse e-õppekeskkonna eesmärk on, et kõik psühhosotsiaalselt haavatavate inimeste abistamisega seotud spetsialistid ja ka neid ümbritsevad inimesed tunneksid ning järgiksid inimõiguste põhimõtteid.

Puudega last kasvatada pole sugugi lihtne. Lapsevanemad muretsevad oma lapse pärast ja tahavad teha kõik, et toetada tema toimetulekut ning arengut. Paraku on puudega lastega peredele mõeldud toetused ja teenused eri asutuste vahel killustunud.

Sotsiaalministeerium viis 2018. aasta augustist 2019. aasta juulini kuues Eesti piirkonnas ellu katseprojekti, et saavutada parem koordinatsioon tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide vahel. Katseprojekt kinnitas, et hästi toimiv koordinatsioonimudel saab muuta süsteemi lihtsamaks nii abivajava inimese kui ka spetsialisti jaoks.

Hooldusvajadus võib avalduda kogu elukaare jooksul, seetõttu hõlmabki pikaajalise hoolduse süsteem nii lapsi, tööealisi kui ka eakaid. Sotsiaalministeerium esitab valitsusele koostöös eri osapooltega valminud ettepanekud, kuidas korraldada ümber pikaajaline hooldus ja ajakohastada erivajadustega inimeste poliitika põhimõtted.

Deinstitutsionaliseerimise mõiste on viimasel ajal olnud kasutusel seoses peamiselt psüühilise erivajadusega inimestele osutatavate erihoolekandeteenustega, kuid seda sageli põhjendamatult vaid erihoolekande asutuste sulgemise perspektiivis.