Sotsiaaltöö

2020. aasta kriis avaldas mõju pea igas eluvaldkonnas. Sotsiaaltöö vallas sai koroonakriisist eriti tugevasti mõjutada töökorraldus. Mõnel juhul tuli töö ümber plaanida täielikult. Kutsekoda korraldas 2020. aasta teisel poolel eriuuringu, et mõista paremini kriisi vahetut ja pikaajalist mõju tööhõivele.

Ljubljana ülikooli sotsiaaltöö õppetooli dotsent Jana Mali annab ülevaate hooldusvõimaluste hetkeseisust ja arengusuundadest Sloveenias, tuginedes uurimusele, kus küsiti avaliku ja erasektori teenuseosutajatelt ja vabatahtlikelt, kuivõrd on pakutavad teenused kooskõlas inimeste vajadustega.

Kersti Kriisk teeb kokkuvõtte oma doktoritööst „Kohalike sotsiaalpoliitiliste meetmete kättesaadavus lähtuvalt valitsemistasandite vahelistest suhetest ja territoriaalsetest eripäradest: Eesti-sisene uuring” (2020). Doktoritöö keskne küsimus oli, kuidas mõjutavad valitsemistasandite vahelised suhted ja territoriaalsed eripärad kohalike sotsiaalpoliitiliste meetmete kättesaadavust.

COVID-19 levik mõjutab Eesti elanikke mitmel moel. Piirangute tõttu on inimesed kaotanud oma töö või on vähendatud nende töötasu. Artiklis antakse ülevaade registreeritud töötuse, toimetulekutoetuse ning varasemate aastate vaesuse näitajatest ning tutvustatakse värskelt valminud täitemenetluse võlgnike analüüsi tulemusi.

Lastekaitsetööga kokku puutunud lapsed ja lähedased said 2020. aasta alguses võimaluse jagada oma kogemusi ja arvamusi lastekaitsetööst. Tuuli-Brit Vaga magistritöö uurimuses osales kokku 722 vastajat. Uurimuses osalenute jaoks oli oluline kogeda osalustunnet ja võrdset partnerlust, lastekaitsetöötajate juures hinnati kõige rohkem üldinimlikke väärtusi.

Hiljuti analüüsiti jalgpallil põhineva noorte arenguprogrammi SPIN võimalusi sekkumise standardiseerituse parandamiseks ja mõju mõõtmise süsteemi edasiarendamiseks. Artiklis tutvustakse ennetusprogrammide elluviijatele, koordinaatoritele ja rahastajatele huvi pakkuvaid järeldusi.