Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart
Sotsiaaltöö

Eesti inimeste toetamine majandusliku olukorra muutumisel

Uurimus/analüüs

COVID-19 levik mõjutab Eesti elanikke mitmel moel. Piirangute tõttu on inimesed kaotanud oma töö või on vähendatud nende töötasu. Artiklis antakse ülevaade registreeritud töötuse, toimetulekutoetuse ning varasemate aastate vaesuse näitajatest ning tutvustatakse värskelt valminud täitemenetluse võlgnike analüüsi tulemusi.

 

Hede Sinisaar
Hede Sinisaar
analüüsi ja statistika osakonna juhataja, sotsiaalministeerium
Ulli Luide
Ulli Luide
hoolekande osakonna nõunik, sotsiaalministeerium

 

 

 

 

 

 

 


Kokkuvõte:

COVID-19 levik mõjutab Eesti elanikke mitmel moel. Piirangute tõttu on inimesed kaotanud oma töö või on vähendatud nende töötasu. Kui registreeritud töötuse suurenemist oli näha juba eriolukorra alguses, siis toimetulekutoetuse taotlemise suurenemise mõju alles hakkab avalduma. Erinevalt varasematest majanduskriisidest on nüüd mõjutatud eelkõige kindlate tegevusalade töötajad ja ettevõtted.

Artiklis anname ülevaate registreeritud töötuse, toimetulekutoetuse ning varasemate aastate vaesuse näitajatest. Varasemate andmete alusel võib eeldada, et suureneb nende inimeste arv, kes ei saa õigel ajal tasuda laenu- või üüri- ja kommunaalmakseid.

Kirjeldame lühidalt ka sotsiaalministeeriumi analüüsi tulemusi, mille kohaselt oli Eestis 2020. aasta märtsi alguses ligi 80 000 inimest, kelle võlgade sissenõudmiseks oli algatatud täitemenetlus. Võib eeldada, et töötuse suurenedes või töötuse kestuse pikenedes võib sellises olukorras inimeste arv suureneda veelgi. Toome ka näiteid kohalike omavalitsuste praktikatest, mida on rakendanud, et toetada täiendavalt majanduslikesse raskustesse sattunud inimesi.

Märksõnad: registreeritud töötus, toimetulekutoetus, täitemenetluse võlgnikud, võlanõustamisteenus, toimetulekuõpe


Üle kogu maailma on COVID-19 pandeemia põhjustanud suuri muutusi elanike sotsiaal-majanduslikus toimetulekus. See väljendub elanike sissetulekute ja säästude vähenemises, tarbimiskäitumises ja vaesuse näitajates (vt ka Martin jt 2020). Peamised sissetuleku vähenemise põhjused on majandusliku aktiivsuse muutus, tööhõive ja palkade vähenemine.

Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (European Commission Joint Research Centre 2020) hinnangul oleks leevendusmeetmeid rakendamata 2020. aasta kokkuvõttes leibkondade netosissetulek vähenenud u 5,9% ning suhteline vaesus suurenenud enam kui poole võrra.

Eesti elanike majanduslik olukord 2020. aastal

Ka Eestis on alates 2020. aasta kevadest esiplaanil COVID-19 levikuga kaasnenud majanduslikud probleemid: inimesed on haigestunud, vähendatud on nende töökoormust ja/või töötasu või on nad kaotanud töö ettevõtte majanduslike raskuste tõttu.

Eurofoundi COVID-19 mõjude uuringu 2020. aasta suvisel küsitlusel arvas 60,2% Eesti inimestest, et nad suudaksid sissetuleku kaotamise korral hoida sama elustandardit alla kolme kuu. Teisalt hindas 17,3% Eesti inimestest, et tuleb oma sissetuleku juures toime (suurte) raskustega (Eurofound 2020).

Alates eelmise aasta kevadest on Eestis suurenenud töötus. Eesti Töötukassa andmetel oli 13.01.2021 seisuga töötuna arvel 55 917 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 8,6%. Alates eriolukorra algusest ehk alates 13.03.2020 on registreeritud 83 309 uut töötut, töötuna arvelolek on samal ajal lõppenud 64 459 korral (10.01.21 seisuga). Kokkuvõttes on registreeritud töötute arv eriolukorra algusest (13.03.2020 vs 13.01.2021) suurenenud 19 209 inimese ehk u 52% võrra.

Ka statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu kohaselt on üldine töötuse määr (sisaldab ka neid, kes ei ole end töötuna arvele võtnud) eelmise aasta kvartalite võrdluses varasemaga muutunud. Erinevate prognooside kohaselt on 2021. aasta alguses oodata töötuse suurenemist – näiteks Eesti Panga hinnangul võib oodata töötuse määra suurenemist enam kui 10%ni (Saarniit jt 2020).

Erinevalt 2009.–2010. aasta majanduskriisist on COVID-19 pandeemia ja sellega seotud piirangud mõjutanud eelkõige kindlaid tegevusvaldkondi. Suurim mõju on olnud majutuse ja toitlustuse tegevusalade töötajatele – statistikaameti andmetel on 2020. aastal (5.01.20 vs 27.12.20) vähenenud majutuses ja toitlustuses töösuhete arv hinnanguliselt 20,8% (Statistikaameti tööturu kiirstatistika).

Eriolukorra väljakuulutamisest alates on registreeritud töötus kasvanud kõigis maakondades. Kõige suurem on olnud protsentuaalne kasv (12.03.2020 vs 31.12.2020) Hiiumaal ning Harjumaal, kus registreeritud töötute arv on kasvanud vastavalt 76,1% ja 72,6%.

"Prognooside kohaselt on 2021. aasta alguses oodata töötuse suurenemist."

Järgnevad Raplamaa, Pärnumaa ja Tartumaa, kus registreeritud töötute arv on kasvanud vastavalt 47,9%, 43,4% ja 40%. Registreeritud töötuse määr oli 31.12.2020 seisuga suurim Ida-Virumaal, 12,4% ja väikseim Jõgevamaal, 4,9% (vt joonis 1). Töötukassa andmete kohaselt on jaanuaris jätkunud töötute arvu ja registreeritud töötuse määra suurenemine.

Registreeritud töötuse määr ja toimetulekutoetuse saajate osatähtsus elanikkonnast maakonniti 2020. aastal Eesti kaardil
Joonis 1. Registreeritud töötuse määr (31.12.20 seisuga) ja toimetulekutoetuse saajate osatähtsus elanikkonnast maakonniti 2020. aastal.
Eesti Töötukassa, sotsiaalministeerium, STARi andmed​​​​​

Töötuks jäämisel leevendavad töise tulu kadumisest põhjustatud sissetuleku vähenemist töötusega seotud hüvitised ja toetused. Alates 01.08.2020 on esimesel sajal hüvitise saamise päeval iga päeva eest hüvitis 60% ning seejärel, nii nagu varemgi, 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

2021. aasta algusest suurenes ka töötutoetuse päevamäär 50%ni eelmise aasta alampalgast (varasemalt 35% eelmise aasta alampalgast) ehk 2021. aastal on töötutoetuse päevamäär 9,42 eurot (31-kordne päevamäär 292,02 eurot). 2020. aasta septembrist on võimalik töötuna arveloleku ajal ka lühiajaliselt töötada ehk teha tööampse, mis samuti soodustab inimeste materiaalset toimetulekut*.

Kui erimeetmena kehtinud töötasu hüvitis aitas pidurdada töötute arvu kasvu, siis töötuks jäänud inimesele töise tulu vähenemisega seotud sissetuleku langust tasandasid ka nii töötuskindlustushüvitis kui ka töötutoetus. Need ja mitmed muud asjaolud mõjutavad seda, kui kiiresti suureneb toimetulekutoetuse taotlemine, mis on teiste meetmete kõrval jätkuvalt vaesust ja tõrjutust leevendav toetus (vt ka Kamenik ja Sinisaar 2016).

Toetuse eesmärk on inimeste iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise meetmena leevendada abi vajavate inimeste ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalse summa esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada neil leibkondadel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Üldiselt aga ei kvalifitseeru toimetulekutoetusele töötukassast toetusi ja hüvitisi saavad inimesed (vt tabel 1), mistõttu ei kajastu töötuse mõju toimetulekutoetuses kohe.

Toimetulekutoetus perioodil 2008-2020 tabelis

Kuigi toimetulekutoetus on suunatud ennekõike absoluutse vaesuse vähendamisele, ei kattu toetuse saajate ning absoluutses vaesuses elavate inimeste arv üks-ühele. Siiski võib aastate võrdluses täheldada nende näitajate puhul teatud ühiseid jooni. Kui 2009.–2010. aastatel suurenes majanduskriisi mõjul nii absoluutne vaesus (8,7%ni 2010. a) kui ka toimetulekutoetuse saajate osatähtsus (3,2% 2010. a vs 3,4% 2011. a), siis alates 2012. aastast on need järjest vähenenud (Statistikaamet). Seejuures on vähenenud ka nende elanike osatähtsus, kes elavad püsivalt absoluutses vaesuses**.

Kui 2012. aastal oli absoluutse vaesuse määr veel 8,4% ning toimetulekutoetust sai 3% Eesti elanikest, siis 2019. aastal oli absoluutses vaesuses 2,3% ning toimetulekutoetust sai 1,4% Eesti elanikest (vt joonis 2). Seejuures on alates 2011. aastast sarnaselt toimetulekutoetuse saajate üldarvule iga aastaga vähenenud ka riigieelarvest välja makstud toetuse kogukulu (vt tabel 2), kuigi sellel perioodil on tõstetud toimetulekupiiri korduvalt ning loodud on erisusi töötamise soodustamiseks, mis tagab toetuse rohkematele inimestele.

Absoluutse vaesuse, püsiva absoluutse vaesuse ja toimetulekutoetuse saajate osatähtsus elanikkonnast joonisel
Joonis 2. Absoluutse vaesuse, püsiva absoluutse vaesuse ja toimetulekutoetuse saajate osatähtsus elanikkonnast.
Statistikaamet, sotsiaalministeerium, STAR

Võib eeldada, et 2020. aastal kasvas suurenenud töötuse tõttu ka absoluutses vaesuses elavate elanike osatähtsus, kuid täpsemad andmed selle kohta avaldatakse 2021. aasta lõpus. Toimetulekutoetuse taotlemise statistikast on aga näha, et kui saajate langustrend jätkus veel ka 2020. aasta I kvartalis, siis kevadise eriolukorra ja piirangute tõttu suurenenud töötute arv on hakanud mõju avaldama nii toimetulekutoetuse taotlejate arvule kui ka toetuse taotlemise sagedusele.

"Majanduskriisi mõjud ilmnevad toimetulekutoetuse saamisele viiteajaga ning pikemaajalisemalt."

Võrreldes registreeritud töötuse kasvuga on muutus toimetulekutoetuse taotlemisel olnud küll väiksem, kuid on näha, et varasem trend on pöördunud ning enam ei ole saajate arv sellises tempos vähenenud (vt joonis 3). 2019. aasta jooksul maksti toimetulekutoetust 10 904 leibkonnale ning võrreldes 2018. aastaga vähenes siis toimetulekutoetust saanud leibkondade arv 1322 leibkonna võrra ehk 10,8%.

2020. aastal aga maksti toimetulekutoetust 10 501 leibkonnale, mis on vaid 403 leibkonda ehk 3,7% vähem kui 2019. aastal. Täpsemalt on suurenenud töötuse mõju näha kuude võrdluses. Kui näiteks 2020. a mais jäi taotlejate arv samasse suurusjärku kui aasta varem, siis detsembri andmetest on näha, et taotluste arv on mõnevõrra suurem kui 2019. aastal.

Toimetulekutoetuse taotlemise trend aastatel 2016-2020 ja registreeritud töötute arv kuu lõpus 2020. aastal
Joonis 3. Toimetulekutoetuse taotlemise trend aastatel 2016-2020 ja registreeritud töötute arv kuu lõpus 2020. aastal.
Sotsiaalministeerium, STAR, Eesti Töötukassa

Ka 2009.–2010. aasta majanduskriis näitas, et registreeritud töötute arvu kasvule järgneb teatud aja jooksul peale toimetulekutoetuse taotlemise suurenemise ka töötu leibkonnaliikmega leibkondade arvu ja osatähtsuse kasv toimetulekutoetuse taotlejate seas.

Kevadise eriolukorra järelkajana hakkas toimetulekutoetuse saajate arv tugevamalt kasvama alates 2020. aasta IV kvartalist. Majandusliku olukorra paranedes hakkab registreeritud töötute arv vähenema, kuid toimetulekutoetuse taotlemine sama kiiresti ei vähene.

Kokkuvõttes ilmnevad majanduskriisi mõjud toimetulekutoetuse saamisele viiteajaga ning pikemaajalisemalt. Näiteks oli 2009.–2010. aasta majanduskriisi järel näha, et registreeritud töötute arv hakkas vähenema 2010. aasta II kvartalis, kuid toimetulekutoetuse taotluste arv jäi veel pea samale tasemele ning olulist vähenemist võis näha alles 2011. aasta teises pooles (vt joonis 4).

 

Rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste arv ja registreeritud töötud 2008-2020, kvartaalne
Joonis 4. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste arv ja registreeritud töötud 2008-2020, kvartaalne
Sotsiaalministeerium, STAR, Eesti Töötukassa

Riigi ja kohaliku omavalitsuse abivõimalused

Toimetulekuraskustesse sattunud leibkondadele on oluline pakkuda terviklikku abi (sotsiaalhoolekande seadus SHS § 134 lg 3) – see tähendab, et oluline on hinnata, mis abi võiks olla vaja toimetulekutoetusele lisaks ning see ka tagada. Ka rahvusvaheliselt rõhutatakse üha enam, et kuigi toimetulekutoetusel on oluline roll materiaalse toimetuleku tagamisel, on toetavad teenused väga tähtsad (vt ka Eurodiaconia 2020; European Trade … 2020).

Materiaalse toimetuleku tagamisega antakse inimesele võimalus tegelda järgmiste probleemide lahendamisega, milleks samuti omavalitsus ja riik peavad looma eeldused. Inimesi tuleb toetada toimetulekuoskuste ja finantskirjaoskuse arendamisel, võlgadega tegelemisel ning haridus- või tööalase enesetäiendamise ja ümberõppe võimaldamisel, mis soodustab nende paremat iseseisvat toimetulekut.

Võlanõustamisteenus

Vähenenud sissetulekute mõjul võib suureneda nende elanike ja leibkondade arv, kes ei suuda õigel ajal tasuda laenude tagasimakseid või kommunaalmakseid. Eelmise majanduskriisi ajal suurenes nende laenude arv, kus laenumaksed viibisid enam kui 30 päeva ning teisalt suurenes statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu kohaselt nende elanike osatähtsus, kes ei saanud õigel ajal tasuda kommunaalmakseid. Samuti suurenes 2009.–2010. aastal nende elanike osatähtsus, kes ei tulnud toime ootamatute kulutustega (vt joonis 5).

Kuigi 2020. aasta Eesti Sotsiaaluuringu andmete alusel on jätkuvalt vähenenud nende elanike osatähtsus, kellel on raskusi üüri- ja kommunaalmaksete tasumisega või ootamatute kulutustega, siis tuleb arvestada, et uuring tehti 2020. aasta esimeses pooles ning majandusliku olukorra mõju ei olnud veel avaldanud. Võib eeldada, et 2021. aasta näitajad suuremad kui 2020. aastal.

Elanike osatähtsus, kes majanduslike põhjuste tõttu ei saanud tasuda õigel ajal üüri- ja kommunaalmakseid või ei tule toime ettenägematute kulutustega, 2008-2020. %
Joonis 5. Elanike osatähtsus, kes majanduslike põhjuste tõttu ei saanud tasuda õigel ajal üüri- ja kommunaalmakseid või ei tule toime ettenägematute kulutustega, 2008-2020. %
Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2008-2020

Statistikaameti uuringu andmed ei näita, kui paljudel inimestel on kokku erisuguseid rahalisi kohustusi (laenud, liisingud vm), mille tasumisega toime ei tulda ning mis lõppkokkuvõttes võivad jõuda täitemenetlusse. Eestis puudub ühtne register, mis koondaks eri põhjustel võlgade sissenõudmiseks algatatud täitemenetluste infot. Ülevaate saamiseks korraldas sotsiaalministeerium koostöös justiitsministeeriumiga täitemenetluse võlgnike analüüsi (Kaldmäe ja Sinisaar 2021).


Mis selgus analüüsis täitemenetluse võlgnike kohta?

Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt oli 1.03.20 seisuga algatatud täitemenetlus võlgade sissenõudmiseks kokku 72 297 isikul. Täitemenetluse võlgnikest (edaspidi lühendatult võlgnikud) 73% on mehed (58 109 isikut) ning 27% naised (21 188 isikut). Võlgnike keskmine vanus on 42,7 aastat, noorim võlgnik on 3-aastane*** ning vanim 98-aastane. Kõige enam on võlgnikke vanusegruppides 30–39 (30% võlgnikest) ja 40–49 (27% võlgnikest).

Kokku oli analüüsi andmetel kõigi võlgnike peale 412 782 võlga, mille sissenõudmiseks oli algatatud täitemenetlus. Vanim võlg täitemenetluse andmestikus on aastast 1988. Üle kümne aasta vanused võlad (aastast 2009 või varem) moodustavad kõigist võlgadest 28%, üle viie aasta vanused võlad (aastast 2014 või varem) moodustavad 63%. Mõnevõrra enam kui kolmandikul võlgnikest on vaid üks võlg. Enam-vähem sama palju on aga ka neid, kellel on viis või enam võlga. Suurim võlgade arv ühel isikul on 557 (sh trahvid jm).

Analüüsi raames hinnati seda, kui paljud võlgnikud on ühtlasi toimetulekutoetuse saajad. Kuivõrd toimetulekutoetuse saamine ei pruugi olla igakuine, siis vaadeldi analüüsis toimetulekutoetuse saamist ajaperioodil jaanuar 2019 kuni märts 2020. Andmete kohaselt sai 4836 võlgnikku toimetulekutoetust (st oli võlgnik toimetulekutoetuse taotleja või kuulus toimetulekutoetust saanud leibkonda) vähemalt ühel korral vaadeldud ajaperioodil.

Kuigi võlgnikest moodustavad toimetulekutoetuse saajad vaid 6%, siis toimetulekutoetuse saajatest moodustavad võlgnikud oluliselt suurema osa. Kui 2019. aastal sai toimetulekutoetust 18 719 leibkonnaliiget, siis võlgnike oli nende seas 23%. Arvestades, et leibkonnaliikmete hulgas on ka alaealisi lapsi, siis täisealistest toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmetest moodustasid võlgnikud 34%. 2020. aasta jaanuar-märts oli toimetulekutoetust saanud täisealiste seas võlgnikke 27%.

Toimetulekutoetust saanud võlgniku vanus ulatus 20. aastast kuni 82. aastani ning sarnaselt üldisele jaotusele on ka toimetulekutoetust saanud võlgnike seas enam mehi (65%). Elukoha järgi elab Harjumaal 33%, Ida-Virumaal 14% ja Tartu maakonnas 10% toimetulekutoetust saanud võlgnikest – sarnane jaotus on ka kõikide analüüsis vaadeldud võlgnike seas.

Toimetulekutoetust saanud võlgnike koguvõlg (kõigi täitemenetluses olnud võlgade summa kokku) ühe isiku kohta on keskmiselt 6754 eurot (mediaan 3437 eurot ja maksimum 414 357 eurot). Võrreldes kõigi võlgnikega on toimetulekutoetuse saajate keskmine võlg ligi 3500 euro võrra madalam. Veidi enam kui veerandil võlgnikest (22%) on võlgade summa alla 1000 euro, 1001–5000 euro ulatuses on võlgu 39%. Võlgade arvu järgi on toimetulekutoetuse saajatest võlgnikest ligi 51%-l vähemalt viis võlga, üks võlg oli 19%-l ning veidi enam kui 12%-l oli kaks võlga. Suurim võlgade arv ühel isikul oli 128.

Enamik (80%) toimetulekutoetust saanud võlgnikest ei omanud töötamise registri andmetel 1.03.20 seisuga töösuhet. Töötamise registris oli kanne 949 toimetulekutoetust saanud võlgnikul ning neist 87%-l oli töötamise liigiks tööleping ning 11%-l võlaõiguslik leping.

Valdaval osal (61%) toimetulekutoetust saanud võlgnikel ulatus saadud toimetulekutoetuse summa 200 euroni. Leibkonna tulude järgi ei olnud 21%-l üldse tulu ning 44%-l jäi leibkonna tulu ühe toimetulekutoetuse saamise korra kohta alla 301 euro.


Kokkuvõttes on olulisel osal toimetulekutoetuse saajatest täitemenetluse võlgnevused ning mida madalamad on inimeste sissetulekud, seda oskuslikumalt tuleb majandada, et toime tulla.

"Võlanõustajad tõdevad üha enam, et nendeni jõutakse alles siis, kui olukord on väga halb, kuigi inimesi oleks võimalik aidata ennetavalt."

Inimestel ei tarvitse aga olla selleks piisavalt teadmisi. Seejuures sätestab SHS § 44, et kohalikud omavalitsused on kohustatud abivajajatele osutama võlanõustamisteenust, mille eesmärk on abistada inimest tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel ning vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu.

Võlanõustamine on asjakohane teenus nii neile, kes on juba võlgnevustega hädas, kui ka neile, kellel veel võlgnevusi ei ole, kuid kelle tarbimisharjumused ei ole mõistlikud või kes vajaksid abi vähese sissetulekuga toime tulemiseks.

Toimetulekutoetuse maksmisel saadakse inimese pangakonto väljavõttelt sageli hea ülevaade sellest, millised on inimese tulud, kulud ja üldistatult ka tarbimisharjumused, mida sotsiaalnõustamise käigus on võimalik täpsustada veelgi. See on hea viis selgitada välja, kas inimesel võiks olla abi võlanõustamisest. Võlanõustajad tõdevad üha enam, et nendeni jõutakse alles siis, kui olukord on väga halb, kuigi inimesi oleks võimalik aidata ennetavalt.

2019. aastal pakkusid sotsiaalministeeriumi andmetel võlanõustamisteenust 79 kohalikust omavalitsusest 48 ja kokku pakuti teenust sotsiaalministeeriumi andmetel 1935 inimesele.

Uued toimetulekut toetavad teenused

Toimetulekutoetuse statistika kohaselt saadakse keskmiselt toetust 6 korda aastas. Kõige sagedamini saadakse toetust 12 korda aastas, sellele järgneb toetuse saamine ühel ja seejärel kahel korral aastas. Suurem osa inimesi vajab abi pikema perioodi jooksul ning nende seas on inimesi, keda oleks asjakohane täiendavalt toetada.

Võlanõustamisele lisaks võiks abi olla uue teenuse kujundamisest, mis keskenduks just majanduslike ja toimetulekuraskustega inimeste toetamisele. Teenuse pakkumiseks on võimalik taotleda toetust näiteks ESFi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” rahastatavast taotlusvoorust, milles on eraldi välja toodud nõustamisteenuste osutamise toetamine.

Nii on võimalik kujundada teenus, mille raames pakutakse abivajajatele mitmekülgseid teoreetilisi ja praktilisi teadmisi toimetuleku parandamiseks. Teenust on võimalik üles ehitada erinevalt, kuid näiteks võiks see sisaldada üldisemat finantskirjaoskust ja toimetuleku parandamist toetavat loengut, millele järgneksid nõustamistegevused (võla- või majandusnõustamine, eelarve tegemine jms) ning mida toetavad praktilised tegevused (toidunimekirja ja nädala menüü koostamine, praktilised näpunäited toidu ostmisel ja valmistamisel jms).

Hea praktika näited

Igal omavalitsusel on õigus ja võimalus kohustuslikele teenustele lisaks kujundada toetusmeetmeid (teenuseid ja toetuseid), mida nende piirkonna elanike toetamiseks on vaja ja plaanida need kohalikku eelarvesse.

Nii näiteks pakub Tallinna linn võlanõustamisele lisaks majandamisnõustamist, mille eesmärk on toetada inimeste sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut, õpetades neid oma rahalisi ressursse oskuslikumalt kasutama ja ennetama võlgadesse sattumist. 2019. aastal kasutas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse andmetel majandamisnõustamist 479 inimest kokku 1139 korral (Tallinna Sotsiaaltöö Keskus 2019).

Majanduslikku toimetulekut mõjutab väga palju töötuse kestus. Mida pikem periood, seda enam abi vajatakse – nii sissetuleku tagamisel kui ka oskuste suurendamisel. Maakondlikult on võimalik töötuse kestust hinnata töötukassa registreeritud töötuse andmetel. Kui näiteks Jõgeva maakonna registreeritud töötute seas on 9 või enam kuid töötu olnute osatähtsus 31%, siis Valga maakonnas on see 47%. Seejuures on Valga maakonnas registreeritud töötute seas ka kõige enam neid, kes on olnud töötud 24 või enam kuud.

"Terviklikku tuge pakkudes saab parandada inimeste toimetulekuoskusi ja aidata neil iseseisvamalt toime tulla."

Seetõttu on oluline, et Valga vald pakub pikaajalistele töötutele (töötu vähemalt 9 kuud) toimetulekuõpet, mille eesmärk on soodustada iseseisvat toimetulekut. Toimetulekuõpe sisaldab koduse majapidamise korraldamise oskuste õpetamist (pere eelarve koostamist ja majapidamise korraldamist, oskust järgida säästvat eluviisi ja hoolitseda isikliku hügieeni eest), lihtsamate töövõtete õpetamist ja tööharjumuse kinnistamist, koostööd teiste toimetulekukoolitusel olevate isikutega ja juhendajatega (suhtlemist grupis ja grupiliikmetega arvestamist) (Valga vallavolikogu 2019).

Adekvaatsed eluasemekulude piirmäärad

Toimetulekuraskustesse sattunud inimesi saab paremini aidata ka sellega, kui iga kohalik omavalitsus analüüsib ja korrigeerib kooskõlas piirkonna eripäraga ja turu seisuga igal aastal oma eluasemekulude piirmäärasid, milleks kohustab neid ka SHS § 133 lg 6. Oluline on see, et kehtestatud piirmäärad võimaldavad piirkonnas eluaset leida ja säilitada ning tagada inimväärsed elamistingimused.

Harv ei ole praktika, kus eluasemekulude piirmäärad, sh üür, on aastaid samal tasemel, kuigi üldine hinnatase on muutunud. Ka nii on võimalik pakkuda raskustesse sattunud inimestele lisaabi ja vältida eluasemekulude võlgnevuste teket, mis omakorda võib viia eluaseme kaotuseni.

Eluruumi tagamise teenus (SHS § 41) on samuti üks kohaliku omavalitsuse kohustuslikest teenustest, mida tuleb tagada sotsiaalmajanduslikesse raskustesse sattunud inimestele. Näiteks 2019. aastal sai sotsiaalministeeriumi andmetel kohaliku omavalitsuse eluruumi tagamise teenust 9270 peret 16 083 pereliikmega. Sellele vaatamata ootas 2019. aasta lõpus teenuse järjekorras veel 2557 peret kokku 5151 liikmega. Seega on mõistlikum toetada inimesi nende elukoha säilimisel, kui tagada neile hiljem ise elukoht (Luide 2021).

Kokkuvõtteks

Terviklikku tuge pakkudes saab parandada inimeste toimetulekuoskusi ja aidata neil iseseisvamalt toime tulla. Suurenenud töötus ning sissetulekute vähenemine suurendab inimeste arvu, kes vajavad kohalike omavalitsuste abi. Arvesse tuleb aga võtta seda, milline oli olukord enne viiruse levikuga seotud kriisi, millised on piirkonna eripärad ning hinnata, millised sihtrühmad millist abi vajavad toimetulekuks praeguses olukorras.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 1/2021


* Vt www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/ajutine-tootamine-tootuna-arveloleku-ajal.

** Püsiva absoluutse vaesuse määr näitab nende elanike osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek jääb alla absoluutse vaesuse piiri viimasel vaadeldud aastal ning vähemalt veel kahel sellele eelnenud kolmest aastast.

*** Tegu võib olla nt kinnisvara pärimisega, mis on seotud laenuga.

Viidatud allikad

Eesti Töötukassa (2021). Peamised statistilised näitajad. (24.01.2021).
Eurodiaconia (2020). Adequate Minimum Income – Recommendations For An Active Inclusion Strategy. Policy Paper Update, 5–11. Toim. Roy, H. (19.01.2021).
Eurofound (2020). Living, working and COVID-19 dataset, Dublin, (20.01.2021).
European Commission Joint Research Centre (2020). Household’s income and the cushioning effect of fiscal policy measures in the Great Lockdown. Science for Policy Brief. European Union, 2020 – JRC121228. (20.01.2021).
European Trade Union Confederation (2020). ETUC input on the right to adequate, accessible and effective minimum income schemes, 10–12. (19.01.2021).
Kaldmäe, L., Sinisaar, H. (2021). Analüüs võlgnikest, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus. Sotsiaalministeerium. (avaldamisel).
Kamenik, K., Sinisaar, H. (2016). Toetuste ja hüvitiste mõju majanduslikule toimetulekule. Sotsiaaltöö erinumber Heaolu arengukavast, 35–42. (20.01.2021).
Martin, A., Markhvida, M., Hallegatte, S., Walsh, B. (2020). Socio-Economic Impacts of COVID-19 on Household Consumption and Poverty. Economics of Disasters and Climate Change 4, 453–479. (20.01.2021).
Saarniit, A., Strikholm, B., Branten, E., Kirpson, G., Ljadov, H., Oja, K., Urke, K., Rell, M., Soosaar, O., Kattai, R., Pert, S., Raudsaar, T., Klettenberg, T. (2020). Rahapoliitika ja Majandus 4/2020. Eesti Pank. (20.01.21).
Sotsiaalhoolekande seadus. (2015). Riigi Teataja I, 30.12.2015, 5.
Sotsiaalministeerium (2020). Eluruumi tagamise teenuse aruanne. S-veeb.
Sotsiaalministeerium (2020). Võlanõustamisteenuse aruanne. S-veeb.
Sotsiaalministeerium (2021). Toimetulekutoetuse statistika. (24.01.2021).
Statistikaamet (2020). Tööturu kiirstatistika. (20.01.2021).
Statistikamet (2021). Statistika andmebaas. (24.01.2021).