Sotsiaaltöö

Paljud pagulased kogevad stressi ja traumaatilisi sündmusi nii oma põgenemisteekonnal kui ka enne seda. Mitmed neist on kaotanud pereliikmed, sõbrad ja kodud, kogenud vägivalda või piinamist. Seetõttu võib neil esineda vaimse tervise probleeme, mis mõjutavad nende elu ja kohanemist oluliselt.

Iga lapse jaoks on parim kasvukeskkond pere, kus on tagatud tema õigused ja vajadused. Vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed paigutatakse võimaluse korral elama kasuperedesse. Sageli on kasuperedes ka bioloogilised lapsed, kelle jaoks kasulaste lisandumine tähendab olulist elumuutust.

Isikliku abistaja teenus on mõeldud inimestele, kel on funktsioonihäire, mille tõttu nad ei tule iseseisvalt igapäevategevustega toime ja vajavad kõrvalabi. Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava inimese iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenuse saaja seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

Turu-uuringute AS viis sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu uuringu, mis käsitles 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike tegevuspiiranguid ja hooldusvajadust. Augustist novembrini 2020 küsitleti 2513 vähemalt 16-aastast Eesti elanikku.

2020. aastal sai toimetulekutoetust 18 295 inimest ehk 1,4% Eesti elanikest. Nii toetust saanute üksikisikute kui ka leibkondade arv on viimasel viiel aastal vähenenud järjekindlalt, samal ajal on toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvanud 18% võrra.

Kas Eesti erihoolekande asutuste juhtide juhtimisstiil on pigem perspektiivset või pragmaatilist laadi ning kuivõrd on juhtimisstiilid seotud tegevusjuhendajate motivatsiooniga jätkuvaks tööks sama juhiga?