Skip to content

Toimetulekutoetuse maksmine 2016.‒2020. aastal

Uurimus/analüüs

2020. aastal sai toimetulekutoetust 18 295 inimest ehk 1,4% Eesti elanikest. Nii toetust saanute üksikisikute kui ka leibkondade arv on viimasel viiel aastal vähenenud järjekindlalt, samal ajal on toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvanud 18% võrra.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond  

Toetuse saajate osatähtsus, toetuse saamise sagedus ja suurus erinevad palju ning olenevad kohalikust omavalitsusest.

2020. aastal kulus toimetulekutoetuse maksmiseks (toimetulekupiiri kindlustamiseks) ja täiendavaks toetuseks toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik teised pereliikmed on alaealised, peaaegu 16 miljonit eurot (tabel 1).

Toimetulekutoetust maksti 10 501 leibkonnale ning kokku rahuldati 63 340 toimetulekutoetuse taotlust (keskmiselt 5278 taotlust kuus). Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul toimetulekutoetust 6 korda.

Ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 251,09 eurot.

Arvestatuna ühe elaniku kohta maksti 2020. aastal toimetulekutoetust 11,96 eurot.

Tabel 1. Toimetulekutoetuse üldandmed, 2016–2020

¹ Toimetulekupiiri kindlustamiseks ja täiendavaks toetuseks (15 eurot rahuldatud taotluse korral) toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik teised pereliikmed on alaealised.

² Arvestustes on kasutatud statistikaameti aasta keskmist rahvaarvu.

Toimetulekutoetuse maksmine 2020. aastal kuude lõikes

Kui viimastel aastatel rahuldatud taotluste arv kuude lõikes võrreldes eelneva aasta vastava kuuga pidevalt vähenes (v.a jaanuar 2017. aasta), siis 2020. aastal kriisi tõttu olukord muutus (joonis 1).

Joonis 1. Toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv kuude järgi, 2016‒2020
Joonis 1. Toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv kuude järgi, 2016‒2020

Vaadeldes toimetulekutoetuse maksmist kuude lõikes, on näha, et 2020. aastal on rahuldatud taotluste arvu jaotus kuude järgi muutunud oluliselt.

Kui enamasti rahuldatakse toimetulekutoetuse taotlusi kõige enam veebruaris (2019. aastal 9,9% aasta jooksul rahuldatud taotlustest), siis 2020. aastal – aprillis ning mais. Rahuldatud taotluste arv nii 2020. aasta aprillis kui ka mais moodustas 8,9% aasta jooksul rahuldatud taotluste arvust.

Joonis 2. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste osatähtsus kuude järgi aasta jooksul rahuldatud taotlustest, %-des, 2019 ja 2020
Joonis 2. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste osatähtsus kuude järgi aasta jooksul rahuldatud taotlustest, %-des, 2019 ja 2020

Toetuse saamise sageduselt on kogu vaadeldava perioodil jooksul olnud kõige rohkem neid leibkondi, kes said aasta jooksul toetust igal kuul (2020. aastal 2162 leibkonda, s.o 20,6% toetust saanud leibkondadest) ning neid leibkondi, kellele maksti toetust vaid ühel kuul aastas (2076 leibkonda, s.o 19,8% toetust saanud leibkondadest) (tabel 2).

Võrreldes 2019. aastaga vähenes 2020. aastal kuni kuus korda ja 10‒12 korda toetust saanud leibkondade arv ning kasvas 7‒9 korda toetust saanud leibkondade arv. 

Tabel 2. Toimetulekutoetust saanud leibkondade jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi (aasta jooksul)

Vaadeldes toimetulekutoetuse maksmise muutusi eri leibkonnatüüpides, on näha suuri erinevusi. Kõige enam kasvas 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga töötuga leibkondade arv ‒ 5,4% ehk 323 võrra (2019. aastal võrreldes 2018. aastaga vähenes 11,9% e 799 võrra). Kokkuvõttes kasvas registreeritud töötuga leibkondade osatähtsus kõigist toetust saanud leibkondadest 54,4%-lt 59,6-le. Töötuga leibkonnaga rahuldatud taotluste arv kasvas võrreldes 2019. aastaga 9,1% ehk 2928 taotluse võrra (2019. aastal võrreldes 2018. aastaga vähenes 13,4%). 

Tabel 3. Toimetulekutoetuse maksmine eri tüüpi leibkondades¹, 2019. ja 2020. aastal

¹Tabelis on toodud välja vaid peamised leibkonnatüübid. Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama leibkond kuuluda mitmesse eri leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka. Seetõttu ei ole tabelis esitatud näitajad (taotluste ja leibkondade arv ning toetuse summad) summeeritavad. 

Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse järgi

Rahuldatud taotluste järgi oli 2020. aastal ühes leibkonnas keskmiselt 1,75 liiget (1,17 täiskasvanut ja 0,58 last.

Kõigist leibkondadest 63,3% moodustasid üheliikmelised leibkonnad, 16,4% kaheliikmelised, 11,4% kolmeliikmelised ning 8,9% nelja- ja enamaliikmelised (tabel 4).  

Võrreldes 2016. aastaga on leibkondade struktuur leibkonnaliikmete arvu järgi mõnevõrra muutunud. Rahuldatud taotlustes on tunduvalt vähenenud nelja- ja enamaliikmeliste leibkondade rahuldatud taotluste osatähtsus. See vähenemine toimus kuni 2018. aastani ning alates 2019. aastast hakkas veidi kasvama.  

Tabel 4. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse (leibkonnaliikmete arvu) järgi, 2016–2020

 

Joonis 3. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse (leibkonnaliikmete arvu) järgi, 2016–2020
Joonis 3. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse (leibkonnaliikmete arvu) järgi, 2016–2020

Toimetulekutoetuse maksmine kohaliku omavalitsuse üksustes

Toimetulekutoetuse saajate osatähtsus rahvastikus, toetuse saamise sagedus ning keskmine arvestuslik toimetukutoetuse suurus ühe rahuldatud taotluse ja elaniku kohta erinevad oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes.

Nagu 2019. aastal, nii maksti ka 2020. aastal toimetulekutoetust kõigis kohaliku omavalitsuse üskustes, v.a Ruhnu vald.

Arvestuslikult sai 2020. aastal toimetulekutoetust 1000 inimesest 14 ehk sama palju kui 2019. aastal. Maksimaalne toimetulekutoetuse saajate arv oli 75 inimest 1000 elaniku kohta. 39 kohaliku omavalitsuses üksuses (49,4% omavalitsuste koguarvust) oli toimetulekutoetuse saajaid 1000 elaniku kohta üle 14 (2019. aastal  ‒ 47 omavalitsuses ehk 59,5% omavalitsuste koguarvust).

Omavalitsuste koguarvust oli kõige rohkem selliseid omavalitsusi (32 ehk 40,5%), kus arvestuslikult sai 1000 inimestest toimetulekutoetust 5–14 inimest (joonis 4).

Joonis 4. Kohaliku omavalitsuse üksuste jagunemine toetust saanud inimeste arvu järgi 1000 elaniku kohta, 2020. aastal
Joonis 4. Kohaliku omavalitsuse üksuste jagunemine toetust saanud inimeste arvu järgi 1000 elaniku kohta, 2020. aastal

Kui arvestada kogu 2020. aastal toimetulekutoetuse maksmiseks kulunud summa ühe elaniku kohta, oleks see arvestuslikult 11,96 eurot (2019. aastal 12,02 eurot). Keskmisest suuremat toetust ühe elaniku kohta maksti 36 kohaliku omavalitsuse üksuses (45,6% omavalitsusüksuste koguarvust). Suurim toimetulekutoetuse summa, arvestatuna ühe elaniku kohta, oli 78,46 eurot, ületades riigi keskmist ligi 6,6 korda ja väiksem ‒ 0,38 eurot.

Kõige rohkem oli omavalitsusi (20 ehk 25,3% omavalitsuste koguarvust), kus arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe elaniku kohta oli kuni 5 eurot (joonis 5).

Joonis 5. Kohaliku omavalitsuse üksuste jaotus arvestusliku toimetulekutoetuse suuruse ühe elaniku kohta järgi, 2020 aastal
Joonis 5. Kohaliku omavalitsuse üksuste jaotus arvestusliku toimetulekutoetuse suuruse ühe elaniku kohta järgi, 2020 aastal

Arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta erineb kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes samuti oluliselt (joonis 6). Kõige väiksem arvestuslik toimetulekutoetus ühe taotluse kohta oli 127,10 eurot ja suurim ‒ 417,59 eurot (vahe 3,3 korda).

Keskmisest (251,09 eurot) suurem oli toetuse suurus ühe taotluse kohta 18 kohaliku omavalitsuse üksuses, mis on 23,1% toimetulekutoetust maksnud omavalitsustest.

Joonis 6. Kohaliku omavalitsuse üksuste jaotus toetuse keskmise suuruse järgi ühe taotluse kohta, 2020. aastal
Joonis 6. Kohaliku omavalitsuse üksuste jaotus toetuse keskmise suuruse järgi ühe taotluse kohta, 2020. aastal