Skip to content

Isikliku abistaja teenus 2016.‒2020. aastal

Uurimus/analüüs

Isikliku abistaja teenus on mõeldud inimestele, kel on funktsioonihäire, mille tõttu nad ei tule iseseisvalt igapäevategevustega toime ja vajavad kõrvalabi. Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava inimese iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenuse saaja seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond   


2020. aastal osutati isikliku abistaja teenust 411 inimesele. Võrreldes 2016. aastaga kasvas teenusesaajate arv 2020. aastal 39,3% ehk 116 inimese võrra.

Puude liikide järgi oli 2020. aastal kõige rohkem (55,5%) liikumispuudega teenusesaajaid. Nägemispuudega teenusesaajaid oli 33,8% ja muu puudega* teenusesaajad 10,7% (vt tabel 1, joonis 1). Teenusesaajate arvu kasv vaadeldaval perioodil toimus peamiselt liikumis- ja muu puudega inimeste kasvu arvel.

Tabel 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo ja puude liigi järgi, 2016–2020 (aasta jooksul)

Joonis 1. Isikliku abistaja teenuse saajad puude liigi järgi, 2016–2020 (aasta jooksul)
Joonis 1. Isikliku abistaja teenuse saajad puude liigi järgi, 2016–2020 (aasta jooksul)

Vanuse järgi oli kõigist teenusesaajatest kõige rohkem 18–49-aastaseid, kuid võrreldes 2016. aastaga on nende arv kasvanud keskmisest aeglasemalt. Seega vähenes 18‒49-aastaste teenuse saajate osatähtsus 54,9%-lt 45%-le. Samal ajal kasvas 50-aastaste ja vanemate teenusesaajate arv ja osatähtsus (vt tabel 2, joonis 2).

Tabel 2. Isikliku abistaja teenuse saajad vanuse järgi, 2016–2020, (aasta jooksul)

Joonis 2. Isikliku abistaja teenuse saajad vanuse järgi, 2016–2020 (aasta jooksul)
Joonis 2. Isikliku abistaja teenuse saajad vanuse järgi, 2016–2020 (aasta jooksul)

Soolises jaotuses on teenusesaajate hulgas rohkem mehi, kelle osatähtsus jäi eri aastatel 53‒55% vahele. 18–49-aastaste teenusesaajate seas oli mehi 59‒61%. 50–64-aastaste teenusesaajate seas on naiste ja meeste osatähtsus suhteliselt võrdne ning 65-aastaste ja vanemate teenusesaajate seas on üldiselt rohkem naisi (vt tabel 3). 

Tabel 3. Isikliku abistaja teenuse saajad soo ja vanuse järgi, 2016–2020 (aasta jooksul)

Isikliku abistaja teenuse saajate kohta peetakse arvestust, lähtudes järgmistest teenuse kasutamise eesmärkidest: õppimine ja õppimisega seotud tegevused, töötamine, kodu ja perega seotud tegevused, ühiskondlikud ja vabaaja tegevused ning avalikud teenused**.

2020. aastal kasutas 46% teenusesaajatest isikliku abistaja teenust kodu ja perega seotud tegevustes, 17,3% avalike teenuse saamisel, 16,1% ühiskondlikes ja vabaaja tegevustes, 13,6% töötamise eesmärgil ning 7,1% õppimise eesmärgil. Võrreldes 2016. aastaga kasvas märkimisväärselt kodu ja perega seotud tegevuste sooritamisel teenust kasutanud inimeste arv ja osatähtsus ning samal ajal vähenes töötamise ning ühiskondliku ja vaba aja tegevuste tarvis teenust saanute osatähtsus (vt tabel 4 ja joonis 3).   

Vaadates teenusesaajaid teenuse saamise eesmärki vanuselises jaotuses, oli 2020. aastal 50-aastastel ja vanematel teenusesaajatel teenuse saamise eesmärkidest esikohal kodu ja perega seotud tegevused, teisel kohal avalike teenuste kasutamine ning kolmandal ühiskondlikud ja vaba aja tegevused. 18‒49-aastaste seas olid esikohal kodu ja perega seotud tegevused, teisel kohal töötamine, järgnesid ühiskondlikud ja vaba aja tegevused, õppimine ja sellega seotud tegevused ning viimasele kohale jäid avalikud teenused (vt tabel 4 ja joonis 4).

Tabel 4. Isikliku abistaja teenuse saajad teenuse saamise eesmärkide järgi, 2016 ja 2020 (aasta jooksul)

Joonis 3. Isikliku abistaja teenuse saajad teenuse saamise eesmärkide järgi, 2016‒2020, % (aasta jooksul)
Joonis 3. Isikliku abistaja teenuse saajad teenuse saamise eesmärkide järgi, 2016‒2020, % (aasta jooksul)
Joonis 4. Isikliku abistaja teenuse saajad soo ja vanuserühmade jaotuses teenuse saamise eesmärkide järgi, 2020, % (aasta jooksul)
Joonis 4. Isikliku abistaja teenuse saajad soo ja vanuserühmade jaotuses teenuse saamise eesmärkide järgi, 2020, % (aasta jooksul)

2020. aastal osutati isikliku abistaja teenust kokku 240 062 tundi, millest liikumispuudega inimestele osutatav teenuse maht moodustas 63,2%, nägemispuudega inimestele 32,4% ja muu puudega inimestele 4,5%. 2016. aastaga võrreldes kasvas osutatava teenuse maht 68,5% ehk 97 610 tunni võrra ning ühe teenust saanud inimese kohta aastas 101 tunni võrra (kuus 9 tunni võrra).

Tabel 5. Osutatud isikliku abistaja teenuse maht kasutaja sihtrühma järgi, 2016–2020, tundi (aasta jooksul)

2020. aastal osutati isikliku abistaja teenust 40 kohaliku omavalituse üksuses (50,6% KOVide koguarvust). Kui võrrelda teenust osutanud KOVide arvu maakonna KOVide koguarvuga, on osatähtsuse järgi 100%-ga esikohal Valga maakond, kus teenust osutati kõigis omavalitsustes.

Kõige tagasihoidlikum oli teenuse osutamine Rapla ja Tartu maakonnas, kus teenust osutati vaid 1/4 maakonna omavalitsustest.

Tabel 6. Isikliku abistaja teenust osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste ja teenust saanute arv maakonniti, 2016–2020 (aasta jooksul)

Kulutused isikliku abistaja teenusele olid 2020. aastal enam kui 1,3 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aastaga kasvasid kulutused 757 000 euro võrra ehk ligi 2,4 korda.

Põhiosa kulutustest tasub teenusesaaja elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. 2020. aastal katsid kohaliku omavalitsuse üksused 93,4% kulutustest. Teenusesaaja ja tema ülalpidamiskohuslaste osalus on olnud eri aastatel 2,7–3,5% vahel.(vt tabel 7).

Keskmised kulutused ühe teenustunni kohta kasvasid 2020. aastal võrreldes 2016. aastaga 41,4% ehk 1,59 euro võrra 3,84 eurolt 5,43 euroni.

Tabel 7. Teenuse osutamisega seotud kulutused katteallikate järgi, 2016–2020 (eurot)


*Muu puudega inimeste alla kuuluvad liitpuudega inimesed (nt liikumis- ja nägemispuudega; kerge vaimu- ja raske või sügava liikumispuudega; kerge vaimu- ja raske või sügava nägemispuudega inimesed).

 

**Avalikeks teenusteks peetakse siin tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti külastamine, haiglasse minek, apteegi külastamine), pangateenuseid (pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks), postkontori külastamist vajalike postiteenuste kasutamiseks, kommunaalteenustega seotud asjaajamisi, sotsiaalteenuste kasutamisega seotud tegevusi (nt sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenust saama minek jmt).