Sotsiaaltöö

Merle Varik tutvustab oma veebruaris kaitstud doktoritööd, mille eesmärk oli arendada välja dementsusega inimeste lähedaste vajadustest lähtuv sobiv tugigrupi formaat, panna tööle tugigrupid Eestis ning seejärel koguda andmeid selle kohta, kuidas need tugigrupid toetavad üksikisikute, kogukondade ja poliitilisel tasandil kogu ühiskonna võimestamist.

Artiklis tutvustab Tartu Ülikooli sotsiaaltöö uuringute kaasprofessor Judit Strömpl traumateadliku elulootöö metoodika kasutamise võimalusi Eestis asendushooldusel kasvavate laste identiteedi toetamiseks.

Ingrid Sindi tutvustab oma juunis 2021 kaitstud doktoritööd, kus uuris laste institutsionaalse asendushoolduse diskursiivseid praktikaid Eesti SOS Lastekülas. Uurimistulemuste põhjal on esitatud kolm diskursiivset praktikat: lastekülast kogukonda, armastav hoolitsus ja lapse osalusel põhinev lapsekesksus.

Toimetulekutoetust sai 2021. aastal 16 508 inimest ehk 1,2% Eesti elanikest. Nii toetust saanud üksikisikute kui ka leibkondade arv on viimasel viiel aastal vähenenud järjekindlalt, samal ajal on pidevalt suurenenud keskmine toetuse summa ühe taotluse kohta, olles 2021. aastal ligi 30% võrra suurem kui 2017. aastal. Toetuse saajate osatähtsus, toetuse saamise sagedus ja suurus erinevad palju ning olenevad kohalikust omavalitsusest.

Tervise Arengu Instituudi teadur Karin Streimann annab artiklis ülevaate, kuidas pandeemia mõjutas noorte vaimset tervist ja sellest, kuidas neid toetada.

Pikaajalise hoolduse teenused on mõeldud inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi pikema aja jooksul, sest nende füüsilised või vaimsed võimed on vähenenud. Niisuguse teenuse kulu on kõige suurem kindlustamata risk Eestis. Pikaajalise hoolduse väljakutsele ei ole iseeneslikku leevenemist oodata.