Otsingu tulemused

Eesti Sotsiaaluuringus palutakse eestimaalastel hinnata oma tervise olukorda. Eestis hindab selle Statistikaameti korraldatud uuringu andmetel oma tervist heaks või väga heaks 58% inimesi, Euroopas keskmiselt 68% inimestest. Tervise Arengu Instituudi teadurid Rainer Reile ja Jane Idavain selgitavad selle mõõdiku tausta ja kuivõrd usaldusväärne on see näitaja rahvastiku terviseseisundi hindamisel. 

Äsja läbisid Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures töötava ennetuse teadusnõukogu hindamise ennetustegevused „PREP“ ja „programm VALIK“ – ennetustegevuste kasutusvalmidus on vastavalt väga heal ja heal tasemel. See tähendab, et ennetuse teadusnõukogu soovitab neid ennetustegevusi Eestis kasutada. Ennetuse teadusnõukogu on praeguseks hinnanud 19 ennetustegevuse tõendatust. Sellesse nimekirja lisandusid pärast aprillis toimunud ennetuse teadusnõukogu kohtumist „PREP“ ja programm „VALIK“. „PREP“ on USA-s väljatöötatud ennetustegevus, mida Eestis on...

Uuringute kohaselt on lapsed ja noored vaimse tervise osas elanikkonna kõige haavatavam grupp. 2022. aastal valminud rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et noortel oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab teismeliste seas masenduse ja kurbuse ning depressiivete episoodide järjepidevat kasvu juba alates 2013/2014. aastast. Selleks, et saada veel paremad andmed laste vaimse tervise olukorra kohta, viivad Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut...

Vahehindamise eesmärk oli uurida EUPC koolituskursusel osalenute koolituskursuse tajutud kasu, praktilisust ja asjakohasust. Vähene tõenduspõhine töö ennetusvaldkonnas ning populaarsete, kuid tulemusteta ennetustegevuste läbiviimine ja nende rahastamine on Eestis jätkuvalt suureks probleemiks. Riiklikul tasandil puudub ennetustöös süsteemsus, mistõttu erinevate sidusrühmade teadlikkus tõhusatest ennetusmeetmetest on kasin. Kõikide uuringus osalenud sihtrühmade hinnangul on Eesti ennetusvaldkonnas vaja ühtset arusaama ennetuse põhimõtetest, suuremat süsteemsust ja rohkem...

Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet avaldasid raporti , mis kajastab HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilist olukorda Eestis aastatel 2013–2022. Neil aastatel on uute HIVi juhtude arv vähenenud ligi 70% võrra. 2022. aastal oli Eestis registreeritud uusi HIVi nakkusjuhte 104 ning muret teeb teadmatus levikuteedest – vaid kolmandikul juhtudest oli nakatumistee teada. Kokku diagnoositi 2022. aastal Eestis 250 uut HIVi juhtu, kuid nendest 146 juhul oli tegu migrantidega, kellest enamik oli juba varem oma HIVi nakatumisest teadlik ja osa neist saanud HIVi ravi oma...

Reedel, 19. aprillil, välja antud raadioreklaami Kuldmuna on tunnustus Tervise Arengu Instituudi (TAI) meeskonnale ja see näitab, et oleme teinud õigeid samme inimeste terviseteadlikkuse parandamisel. HIVi testimiskampaania toimus 2023. aasta novembris üle-euroopalise HIVi testimisnädala raames ja see kutsus seksuaalselt aktiivseid inimesi üles HIV-testima. Kampaania toimus nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Teavituskampaania kanaliteks olid välimeedia, internet (suuremad uudisteportaalid nt Delfi ja Postimees, Facebook, Instagram, Google'i otsingureklaam), raadio (Elmar, Narodnoe,...

Hiljutise Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) kohaselt on viimase paari kuu jooksul koolis kiusamist kogenud kolmandik 11–15-aastastest Eesti õpilastest. Kuigi Eesti näitajad on juba 16 aastat langustrendis, ütlevad Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Jaanika Piksööt ja teadur Leila Oja, et Eestis esineb kiusamist Euroopa keskmisest endiselt rohkem. Kiusamiseks nimetatakse agressiivset käitumist, kus isik või rühm ründab või alandab korduvalt ebavõrdses jõuvahekorras ohvrit. Kiusamine võib olla otsene, nagu narrimine,...

Janne Lauk, TAI toitumise valdkonna juht Tervise Arengu Instituudi (TAI) tehtud uuringud näitavad, et Eesti inimeste toidulaud on tasakaalust väljas. Kuigi meie toitumine võiks olla kooskõlas riiklike toitumissoovitustega, on tegelik toitumine oluliselt teistsugune. Me tarbime liiga vähe puu- ja köögivilju, marju, täisteraviljatooteid, kala ning pähkleid ja seemneid. Seevastu liialdame liha ja lihatoodetega ning piimatoodete hulgas saaksime teha paremaid valikuid, eelistades maitsestamata tooteid. Samuti tarbime soovitustest kordades rohkem magusaid ja soolaste näkse, sh...

Täiskasvanute kehaline inaktiivsus ja liigne kehakaal on käitumuslikud riskitegurid, mis on paljude krooniliste haiguste otseseks või kaudseks põhjuseks. Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud haiguskulu uuringu tulemustest selgus, et täiskasvanute liigse kehakaaluga seonduvad haigused põhjustavad aastas ligikaudu 250 000 haigus- ning 650 surmajuhtu. Kehalise inaktiivsusega kaasneb aga enam kui 40 000 haigusjuhtu ning 200 surma aastas. Analüüsi tulemuste põhjal on täiskasvanud rahvastiku liigse kehakaalu aastane kulu riigile 124,7 mln eurot ning inaktiivsusest tulenev...

Eesti esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Kehaliselt inaktiivseid inimesi on Eesti täisealisest rahvastikust ligi kolmveerand. Liigse kehakaaluga on üle 60% Eesti täiskasvanud rahvastikust. Liigsest kehakaalust põhjustatud haigusi esineb igal viiendal täiskasvanul Eestis.